Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (telekommunikatsioon), 21. mai 2024

Peamised tulemused

Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse vajaduse üle kasutada koostööpõhist lähenemisviisi, et tagada hiljuti vastu võetud digi- ja kübervaldkonna õigusaktide ühtne rakendamine. Nõukogu kiitis heaks ELi digipoliitika tulevikku ja küberturvalisuse tulevikku käsitlevad järeldused. Mitteametliku lõunasöögi ajal vahetasid ministrid arvamusi selle üle, kuidas edendada digioskusi ja kaasavat digiüleminekut.

Täna oli vaieldamatult ajalooline päev. Võtsime vastu tehisintellektimääruse, mis on esimene selletaoline õigusakt maailmas, mis tagab meie kodanikele ja ettevõtjatele inimkeskse, uuendusliku ja turvalise tehisintellekti. Kuid meie töö ei lõppe sellega. Vahetasime arvamusi selle üle, kuidas kõige paremini rakendada hiljuti vastu võetud õigusakte digi- ja kübervaldkonnas ning kiitsime heaks järeldused ELi digipoliitika ja küberturvalisuse tuleviku kohta, milles määratakse kindlaks järgmise ELi seadusandliku tsükli peamised prioriteedid.

Belgia asepeaminister ja telekommunikatsiooniminister Petra De Sutter 

Meil oli konstruktiivne ja tulevikku suunatud kohtumine. Tegime mitte ainult kokkuvõtte oma viimaste aastate olulisest seadusandlikust tööst digi- ja kübervaldkonnas, vaid esitasime ka poliitilisi suuniseid tulevikuks. Töötame ka edaspidi koos, et viia võimalikult kiiresti lõpule Euroopa digiüleminek, millest saaksid kasu meie kodanikud, ettevõtjad ja ühiskond tervikuna.

Belgia digiülemineku riigisekretär Mathieu Michel 

Koostööpõhine lähenemisviis õigusaktide ühtse rakendamise tagamiseks

Eesistujariigi algatusel pidas nõukogu poliitilise mõttevahetuse vajaduse üle kasutada koostööpõhist lähenemisviisi, et tagada hiljuti vastu võetud digi- ja kübervaldkonna õigusaktide ühtne rakendamine. Ministrid olid ühel meelel, et ELi digivaldkonda käsitlevatel õigusnormidel on oluline roll Euroopa digiülemineku elluviimisel, digitaalse ühtse turu tugevdamisel ja rahvusvaheliste normide kehtestamisel. Nad vahetasid arvamusi selle üle, kuidas tagada uute õigusaktide tõhus rakendamine, keskendudes meetmetele, millega stimuleerida nimetatud õigusaktide järjepidevat ja koostalitlusvõimelist rakendamist ja jõustamist, ning arutasid ka võimalike meetmete võtmist, millega edasi arendada vajalikku koostööd erasektori ja teiste asjaomaste sidusrühmadega, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja julgeolekut. Ministrid leppisid kokku, et ELi digivaldkonna õigusaktide rakendamisel tuleks arvesse võtta hiljutisi geopoliitilisi arenguid, keskendudes võimalikele viisidele, kuidas käsitleda seda Euroopa strateegilise sõltumatuse eesmärgina säilitada avatud majandus.

Nõukogu järeldused ELi digipoliitika tuleviku kohta

Nõukogu kiitis heaks järeldused ELi digipoliitika tuleviku kohta, milles määratakse kindlaks ELi digipoliitika tuleviku peamised prioriteedid, mida liikmesriigid sooviksid, et eelseisva ELi seadusandliku tsükli jooksul käsitletaks. Järeldustes käsitletakse selliseid teemasid nagu digivaldkonna normid ja digitaalne juhtimine, digiülemineku ühiskondlik mõju, digitehnoloogiad ja tipptasemel tehnoloogiad, turvalise ja vastupidava taristu loomine kogu ELis, andmestrateegia, digioskused, rohe- ja digipööre, digivalitsus ning ELi digitaalpoliitika rahvusvaheline mõõde.

• Nõukogu järeldused ELi digipoliitika tuleviku kohta

Nõukogu järeldused küberturvalisuse tuleviku kohta

Nõukogu kiitis heaks järeldused ELi küberturvalisuse tuleviku kohta, keskendudes hiljuti vastu võetud küberturvalisust käsitlevate õigusaktide rakendamisele, ühtlustamisele ja sertifitseerimiskavade raamistiku nõuetekohasele läbivaatamisele, vältides õiguslikku killustatust, ning vajadusele tugevdada selle tegevuse koordineerimist, arvestades, et vahendite ja osalejate arv järjest suureneb. Ministrid leppisid kokku, et edasised sammud peaksid põhinema aktiivsel küberkaitsel ning et käsitleda tuleks rahastamispuudujääki ja oskuste nappust, eelkõige uue digitaalse identiteedi algatuse kontekstis. Nad nõustusid, et konkreetse ülevaate saamine küberturvalisusega seotud üksuste rolli ja vastutuse kohta oleks äärmiselt vajalik. Ministrid rõhutasid samuti, et ELi ja kolmandate riikide koostöö tugevdamiseks on vaja aktiivset rahvusvahelist poliitikat.

• Nõukogu järeldused „Küberturvalisuse tulevik: rakendame ja kaitseme üheskoos“

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN

Muud küsimused

Komisjon teavitas ministreid mitmete käimasolevate digivaldkonna rahvusvaheliste algatuste seisust. Samuti teavitas nõukogu ministreid läbirääkimiste lõpuleviimisest tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni üle. 

Eesistujariik esitas aruande 11. aprillil 2024 Brüsselis toimunud kõrgetasemelise konverentsi – kus arutati vajadust võtta vastu uus postiteenuste direktiiv – peamiste järelduste kohta ning andis ülevaate 2024. aasta esimesel poolel toimunud digitaal-, telekommunikatsiooni- ja postiteenuste valdkonnas toimunud üritustest.

Taani, Tšehhi ja Poola delegatsioon teavitasid nõukogu sellest, kuidas suurendada kodanike ja ettevõtjate mõjuvõimu digiüleminekul Euroopa digiidentiteedikukru ühtlustatud ja ambitsioonika kasutamise kaudu.

Lõpetuseks tutvustas järgmine eesistujariik Ungari oma prioriteete ja tööprogrammi 2024. aasta teiseks pooleks.

• Eesistujariigi aruanne: kõrgetasemelise konverentsi „Uue postiteenuste direktiivi vajalikkusest“ peamised järeldused

Mitteametlik lõunasöök 

Mitteametliku lõunasöögi ajal arutasid ministrid digioskuste ning kaasava digiülemineku edendamist. Ministrid vahetasid arvamusi selle üle, kuidas tagada internetiühenduse pikaajaline taskukohasus kõigi kodanike jaoks. Nad arutasid ka võimalusi, kuidas EL saaks suurendada jõupingutusi digioskuste lõhe, sealhulgas soolise digilõhe kaotamiseks ja IKT-spetsialistide puuduse vähendamiseks, et soodustada kaasavat majanduskasvu, edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja tagada konkurentsivõime digitaalajastul. Eelkõige vahetasid nad arvamusi võimaluste üle, kuidas rakendada Euroopas ühtset lähenemisviisi mikrokvalifikatsioonitunnistuste tunnustamiseks ja sertifitseerimiseks tööturul. Lõpetuseks käsitlesid ministrid olulisi meetmeid, mida tuleks võtta, et viia IKT spetsialistide arv ELis 20 miljonini ja saavutada selles valdkonnas 2030. aastaks suurem sooline võrdsus.

A-punktide vastuvõtmine 

Nõukogu võttis aruteluta päevakorrapunktina vastu tehisintellektimääruse, ELi elektrituru korraldust käsitleva määruse ja direktiivi ning gaasi- ja vesinikuturgu käsitleva õigusaktide paketi.

• Määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellektimäärus)
• Määrus liidu elektrituru korralduse kohta
• Direktiiv liidu elektrituru korralduse kohta
• Määrus, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturge (uuesti sõnastatud)
• Direktiiv, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturgude ühiseid norme (uuesti sõnastatud)