Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istung (energeetika), 30. mai 2024

Peamised tulemused

Säästvad elektrivõrgud

Energeetikaministrid kiitsid heaks järeldused säästva elektrivõrgutaristu kohta. Need järeldused on jätkuks energeetikaministrite mitteametlikul energiateemalisel kohtumisel 2024. aasta aprillis toimunud aruteludele.

Järeldused tuginevad ka 10.–11. märtsi 2022. aasta Versailles’ deklaratsioonile ning eesmärgile kaotada järk-järgult ja võimalikult kiiresti ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütustest. Selle eesmärgi saavutamiseks on keskse tähtsusega Euroopa elektrivõrkude ühendamise lõpuleviimine ja paremaks muutmine ning elektrivõrkude täielik integreerimine kogu ELis.

Lisaks rõhutas Euroopa Ülemkogu 2024. aasta aprillis, kui oluline on saavutada tõeline energialiit, mis nõuab võrkude, salvestamise ja võrkudevaheliste ühenduste ulatuslikku kasutuselevõttu ja neisse investeerimist.

Ministrid tunnistasid ühendatud, integreeritud ja sünkroniseeritud Euroopa elektrivõrgu tähtsust energiajulgeoleku, elektrisüsteemi vastupanuvõime ning ELi konkurentsivõime ja dekarboniseerimise seisukohast.

Taastuvenergia osakaal elektritootmises on alates 2004. aastast enam kui kahekordistunud ja jõudnud 40%ni. Nõukogu järeldused on selle arenguga kooskõlas ja kajastavad Euroopa Liidu eesmärki muuta energiasektor keskkonnahoidlikumaks, konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks, rõhutades vajadust võtta kasutusele ELi supervõrgu taristu, et kaasata rohkem taastuvaid energiaallikaid, toetada elektrifitseerimist, stabiliseerida hindu ja suurendada energiajulgeolekut.

Belgia energeetikaminister Tinne Van der Straeten

Nõukogu järeldustes kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles jätkama selle saavutamiseks tegevuste ja meetmetega, nagu võrkude kasutuselevõtu kiirendamine (komponentide standardimine, lubade andmise mitmekesistamine, loodusega arvestav kavandamine), võrgu tegevuskava asjakohaste osade kiire rakendamine, Euroopa ja piirkondlike lähenemisviiside tugevdamine võrgu planeerimise rahastamisel ning maismaa- ja avamerevõrgu projektidesse investeerimisel ning elektrivõrkude kaitsmine küber- ja hübriidohtude eest.

• Säästvad elektrivõrgud: nõukogu kiitis heaks järeldused (pressiteade, 30. mai 2024)
• Kuidas EL energia keskkonnahoidlikumaks muudab (taustteave)

Kava „REPowerEU“: quo vadis?

Pärast Venemaa provotseerimata ja põhjendamatut sõjalist agressiooni Ukraina vastu võtsid ELi juhid 11. märtsil 2022 vastu Versailles’ deklaratsiooni eesmärgiga kaotada nii kiiresti kui võimalik järk-järgult ELi sõltuvus Venemaa gaasi-, nafta- ja söeimpordist.

Enneolematu energiakriisi kontekstis kutsusid ELi juhid komisjoni üles esitama kava „REPowerEU“, et kiirendada ELi fossiilkütustest üldise sõltuvuse vähendamist, võttes arvesse riiklikke olusid ja liikmesriikide valikuid oma energiaallikate jaotuses, ning mitmekesistada meie tarneid ja tarneteid. Komisjon võttis kava „REPowerEU“ vastu 2022. aasta mais.

Tänu liikmesriikide ja komisjoni võetud ja kokku lepitud asjakohastele meetmetele on ELil õnnestunud säästa 125,2 miljardit kuupmeetrit gaasi, tagades samal ajal piisavad gaasivarud ja vähendades gaasiimporti 45%-lt 15%-le ainult kahe aasta jooksul. Lisaks suurenes tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsus aastatel 2021–2023 rohkem kui kolmandiku võrra.

Tuginedes energiakriisist saadud õppetundidele ning võttes arvesse negatiivset ja kohati kahjulikku mõju, mida energiakriis on avaldanud Euroopa kodanikele ja tööstusele, on lähiaastatel vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et suurendada ELi ja liikmesriikide vastupanuvõimet energia relvana kasutamisele välisriikide režiimide poolt, säilitada ja tugevdada energiajulgeolekut ning stabiliseerida hindu.

Eesistujariigi märkusele tuginedes kirjeldasid ministrid takistusi, mis esinevad energia Venemaalt importimise järkjärgulisel kaotamisel. Samuti tegid nad ettepanekuid algatuste kohta, mis tuleb käivitada, et toetada ELi ja selle liikmesriike nende jõupingutustes kaotada järk-järgult sõltuvus.

Ministrid leppisid kokku, et ELi ühtsus on seni olnud suurim väärtus. Tuginedes sellele väärtusele, lisasid nad, et on vaja suuremaid jõupingutusi, muu hulgas on vaja koostada tegevuskava ja rakendamise kava ning näha ette ajakava. Suur hulk ministreid kutsus Euroopa Komisjoni üles esitama täiendavaid suuniseid parema koordineerimise kohta ja kaaluma arutelu käigus tehtud ettepanekuid, et loobuda järk-järgult Venemaa fossiilkütustest.

Eelkõige tegid kaks delegatsiooni ettepaneku luua sellele küsimusele keskenduv kõrgetasemeline töörühm, mida toetasid paljud ministrid ja mida arutatakse täiendavalt nõukogu ettevalmistavates organites.

• Kava „REPowerEU“: energiapoliitika ELi riikide taaste- ja vastupidavuskavades (taustteave)
• Muutused energeetika valdkonnas: kuidas ELi riigid tulid toime Venemaa põhjustatud kriisiga ja kujundavad ümber energiavarustust (teemalugu)

Euroopa roheline kokkulepe konkurentsivõimelise ELi nimel

Ministrid vahetasid arvamusi ka Euroopa rohelise kokkuleppe üle ning selle üle, kuidas see saab aidata muuta ELi nüüdisaegseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks.

Energeetikaministrid tegid kokkuvõtte seadusandlikest saavutustest paketi „Eesmärk 55“ raames, mis on nüüd jõudmas selle rakendamisetappi. Seda arvesse võttes vahetasid nad arvamusi selle üle, kuidas jätkata tööd ELi 2030. aasta energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks, suurendades selleks liidu konkurentsivõimet, tagades samal ajal õiglase ülemineku CO₂ heite vähendamisele.

Nagu Euroopa Ülemkogu 17.–18. aprilli 2024. aasta järeldustes soovitati, arutati koos elektrivõrkude edendamise teemaga täiendavaid samme tõelise energialiidu suunas, et püüelda Euroopa energiasuveräänsuse ja kliimaneutraalsuse poole.

• Euroopa roheline kokkulepe (taustteave)
• Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, 17.–18. aprill 2024 (peamised tulemused)

Energiakogukonnad

Lõunalauas vahetasid ministrid arvamusi energiakogukondade ja kodanike osalemise üle. Nad tunnistasid, et kogukonna omanduses olevatel taastuvenergiaprojektidel on märkimisväärne potentsiaal kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist ja vähendada Euroopa sõltuvust energiaimpordist.

Ministrid rõhutasid siiski ka seda, et mitmesuguste takistuste tõttu ei ole selliste kohalike algatuste arendamine nii populaarne ega levinud, kui see võiks olla. Üks peamisi tõkkeid, millele väga sageli viidati, oli taastuvenergiakogukondadele võrkudele juurdepääsu tagamine.

Ministrid rõhutasid, et tuleb võtta meetmeid, et aidata luua võrdsed tingimused ja siduda taastuvenergiakogukonnad olemasolevate energiaturgudega.

Juhiti tähelepanu sellele, et mõni element on võimalik üle võtta riiklikul tasandil, kuid paljud ministrid rõhutasid, et on erinevaid elemente, millega tuleb Euroopa tasandil rohkem tööd teha.

Seetõttu kutsusid ministrid komisjoni üles koostama energiakogukondade tegevuskava. Sellises kavas tuleks pakkuda lahendusi energiakogukondade jaoks esinevate soovimatute ja põhjendamatute tõkete kõrvaldamiseks.

Energiaharta leping

Täna ametlikult vastu võetud otsustega taganevad Euroopa Liit ja Euratom energiaharta lepingust, samal ajal kui liikmesriikidel lubatakse järgmisel energiaharta lepinguosaliste konverentsil toetada selle ajakohastamist. Otsused on omavahel seotud, kuna need on energiaharta lepingu Belgia tegevuskavana tuntud poliitilise kompromissi kaks sammast.

Tänane ametlik otsuste vastuvõtmine nõukogus annab ELile ja Euratomile lõpliku rohelise tule energiaharta lepingust taganemiseks, pärast seda kui Euroopa Parlament oma viimasel täiskogu istungil 2024. aasta aprillis taganemise heaks kiitis.

Liikmesriigid, kes soovivad jääda lepinguosaliseks pärast ELi ja Euratomi taganemist, saavad hääletades kiita heaks ajakohastatud lepingu vastuvõtmise või seda mitte takistada eelseisval energiaharta konverentsil, mis toimub eeldatavasti enne 2024. aasta lõppu.

Murdes sellisel viisil ELi-sisese ummikseisu avas Belgia tegevuskava ka energiaharta lepingu ajakohastamise protsessi ELi mittekuuluvate lepinguosaliste jaoks.

Täna vastu võetud otsused on energiaharta lepingu jaoks koostatud Belgia tegevuskava viimane verstapost. Tuginedes meie eelkäija Rootsi tehtud tööle, on eesistujariik Belgia teinud väsimatult tööd selle keerulise ummikseisu ületamiseks ning leidnud kõigile vastuvõetava ja kasuliku tasakaalu.

Belgia energeetikaminister Tinne Van der Straeten

• Energiaharta leping: nõukogu andis lõpliku rohelise tule ELi taganemisele lepingust (pressiteade, 30. mai 2024)

Muud küsimused

Komisjon teavitas ministreid liikmesriikide esitatud lõplikest ja ajakohastatud riiklikest energia- ja kliimakavadest,millel on oluline roll rohelise kokkuleppe eesmärkide ja kogu ELi hõlmavate kokkulepitud eesmärkide saavutamisel.

• Avaliku istungi salvestus

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Kliimamuutused: mida teeb EL (taustteave)
• Riiklikud energia- ja kliimakavad (infograafik)

Komisjon esitas teabe 2024.–2025. aasta talveks valmisoleku kohta. Ministritele anti ülevaade olukorrast seoses reservvõimsuse mehhanismide vastuvõtmiseks kasutatavate komisjoni menetluste lihtsustamisega, mis toimub elektrituru korralduse reformi raames kokkulepitud sätete tulemusena.

Ministrid kuulasid ära Tšehhi ja Slovakkia delegatsiooni esindajad seoses iga-aastase Karlovy Vary poliitilise dialoogi deklaratsiooniga ning vajadusega tugevdada õiglast üleminekut piirkondades, mida CO₂ heite vähendamine kõige rohkem mõjutab (avalikul istungil).

• Avaliku istungi salvestus

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN

Austria, Tšehhi, Ungari ja Slovakkia delegatsioon tõstatasid teabepunkti gaasivarustuse tasakaalustusmaksu mõju ja Euroopa tasandil toimuva parema koordineerimise järele esineva vajaduse kohta.

Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaade delegatsioon jagasid teavet – ja neid toetas Austria delegatsioon – biokütustega seotud pettuste ärahoidmise tähtsuse kohta ning kutsusid komisjoni üles esitama sellega seoses vajalikke algatusi.

Delegatsioonid kuulasid ära Poola, Ungari ja Tšehhi delegatsiooni seisukohad vesinikupanga raames toimuva 2024. aasta innovatsioonifondi enampakkumise tingimuste kohta seoses vesiniku tootmisega muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütusena ja nende parandusettepanekud.

Lisaks tutvustas Ungari delegatsioon oma prioriteete nõukogu tulevase eesistujariigina.

Samuti võttis nõukogu aruteluta vastu päevakorrapunktid, mis on esitatud seadusandliku tegevusega seonduvate ja muude kui seadusandliku tegevusega seonduvate A-punktide nimekirjas, muu hulgas otsused energiaharta lepingu kohta.