Põhja-Makedoonia
Põhja-Makedoonia esitas ELi liikmeks astumise avalduse 2004. aasta märtsis ja talle anti ELi kandidaatriigi staatus 2005. aasta detsembris. EL pidas oma esimese valitsustevahelise konverentsi Põhja-Makedooniaga 2022. aasta juulis.
Laienemine
ELi liikmeks astumise avaldus
Põhja-Makedoonia esitas ELi liikmeks astumise avalduse 22. märtsil 2004.
Komisjon esitas oma arvamuse Põhja-Makedoonia Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta 9. novembril 2005 ning soovitas anda Põhja-Makedooniale kandidaatriigi staatuse.
Põhja-Makedooniale anti ELi kandidaatriigi staatus 2005. aasta detsembris.
- Arvamus endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ELi liikmeks astumise avalduse kohta (EUR-Lex)
- Euroopa Ülemkogu järeldused, 15.–16. detsember 2005
Nõukogu võttis 18. veebruaril 2008 vastu muudetud ühinemispartnerluse Põhja-Makedooniaga, milles määrati kindlaks uued ja ülejäänud tegevusprioriteedid, mida on kohandatud vastavalt riigi konkreetsetele vajadustele ja ettevalmistustasemele.
Ühinemisläbirääkimised
2009. aasta oktoobris soovitas Euroopa Komisjon esimest korda, et Põhja-Makedooniaga võiks alustada ühinemisläbirääkimisi. 2015. ja 2016. aastal seati soovituse saamise tingimuseks see, et tehakse olulisi edusamme kiireloomuliste reformiprioriteetide elluviimisel ja rakendatakse jätkuvalt Pržino kokkulepet, mis on poliitiline kokkulepe, milles Põhja-Makedoonia peamised erakonnad võtsid kohustuse austada demokraatlikke põhimõtteid ning nõustusid kehtestama vabade ja õiglaste valimistega lõppeva üleminekuperioodi.
Nõukogu võttis 2018. aasta juunis vastu järeldused, milles lepiti kokku, et reageeritakse positiivselt Põhja-Makedoonia poolt tehtud edusammudele, ning avati uks ühinemisläbirääkimiste alustamiseks 2019. aasta juunis. Nõukogu rõhutas, et Põhja-Makedoonial on äärmiselt oluline jätkata konkreetsete edusammude tegemist teatavates olulistes valdkondades, nagu korruptsioonivastane võitlus, kohtureform, luure- ja julgeolekuteenistuste reform ning avaliku halduse reform.
- Nõukogu järeldused laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta, 26. juuni 2018
- Üldasjade nõukogu, 26. juuni 2018
24. märtsil 2020 jõudsid Euroopa asjade eest vastutavad ministrid poliitilisele kokkuleppele ühinemisläbirääkimiste alustamises Albaania ja Põhja-Makedooniaga. See võeti ametlikult vastu kirjaliku menetluse teel ja Euroopa Ülemkogu liikmed kiitsid selle heaks 26. märtsil 2020.
Ühinemiskonverentsi kohtumised
Ühinemisläbirääkimised toimuvad valitsustevahelistel konverentsidel (mida sageli nimetatakse ka ühinemiskonverentsideks) ELi liikmesriikide ja kandidaatriigi ministrite ja suursaadikute vahel. Läbirääkimised hõlmavad üldiste õiguste ja õigusnormide kogumit (liidu acquis ehk õigustik) ning need on jagatud eri peatükkideks või teemavaldkondadeks, mis hõlmavad erinevaid poliitikavaldkondi. Ühinemiskonverentsid võivad toimuda kas ministrite või nende asetäitjate tasandil.
EL pidas oma esimese valitsustevahelise konverentsi Põhja-Makedooniaga 19. juulil 2022.
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess
Kõik Lääne-Balkani partnerid on sõlminud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu, millega luuakse üldine raamistik nende suheteks ELiga. See on paralleelne ELiga ühinemise läbirääkimistega ja toetab neid.
Põhja-Makedoonia stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping on ratifitseeritud ja see jõustus 1. aprillil 2004.
ELi ja Põhja-Makedoonia stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu
ELi ja Põhja-Makedoonia esindajad kohtuvad ELi ja Põhja-Makedoonia stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogus, et vaadata läbi ELi ja Põhja-Makedoonia suhete edenemine stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames.
2023. aasta märtsi seisuga oli ELi ja Põhja-Makedoonia vahel toimunud 16 stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu kohtumist. Viimasel kohtumisel, mis toimus 17. märtsil 2023 Skopjes, arutasid osalejad ELi ja Põhja-Makedoonia suhteid ning tegid kokkuvõtte ühinemisstrateegia raames tehtud edusammudest, sealhulgas seoses ELi liikmesuse poliitiliste, majanduslike ja ELi õigusest tulenevate kriteeriumitega.
Iga-aastane eduaruanne
Nõukogu teeb igal aastal kokkuvõtte edusammudest, mida on iga ELi kandidaatriik ja partner, sealhulgas Põhja-Makedoonia, teinud Euroopa suunas liikumisel.
Nõukogu eesistujariik Taani esitas 16. detsembril 2025 järeldused, mida toetasid poliitiliselt 26 ELi liikmesriiki.
Piirihalduskoostöö
Rändevoogude haldamiseks, ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks on EL ja Põhja-Makedoonia sõlminud kokkuleppe laiema koostöö kohta Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) operatiivtegevuses. Kokkulepe võimaldab Frontexil ja Põhja-Makedoonial läbi viia ühisoperatsioone ning Frontexi töötajatel teha kontrolle piiril ja registreerida isikuid.
Kokkulepe Põhja-Makedooniaga jõustus 1. aprillil 2023.
Euroopa rahutagamisrahastu
EL on võtnud Euroopa rahutagamisrahastu (mis on vahend, mille eesmärk on ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut) raames vastu abimeetmed Põhja-Makedoonia armee toetamiseks. Meetmed aitavad samuti tugevdada Põhja-Makedoonia suutlikkust osaleda ELi julgeoleku- ja kaitseoperatsioonides ning kajastavad riigi täielikku kooskõla ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga.
Alates 2023. aastast on EL eraldanud Euroopa rahutagamisrahastust 38 miljonit eurot, et toetada armee moderniseerimist. 2022. aasta juunis võttis nõukogu vastu abimeetme Balkani meditsiinilise sihtjõu toetamiseks; see hõlmas vajaliku varustuse ja materjalide hankimist Põhja-Makedoonia relvajõudude meditsiiniüksustele.
Viimati läbi vaadatud: 16. detsember 2025