ELi välispiiride tugevdamine
EL ja selle liikmesriigid töötavad välja konkreetseid meetmeid, mille abil kindlustada Euroopa julgeolekut ja tugevdada ELi välispiire.
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) alustas tööd 2016. aasta oktoobris pärast ELi juhtide poolt 2015. aasta septembris tehtud üleskutset tugevdada kontrolli välispiiridel.
Varem oli selle ameti nimeks Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur. Nime muudeti selleks, et kajastada ameti laiendatud volitusi.
Amet jälgib hoolikalt olukorda ELi välispiiridel. Samuti teeb ta koostööd liikmesriikidega, et teha kiiresti kindlaks julgeolekuohud välispiiridel ja nendega tegeleda.
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet aitab:
- hallata paremini rännet
- suurendada ELi sisejulgeolekut
- kaitsta inimeste vaba liikumise põhimõtet
2019. aasta novembris võttis EL ameti rolli tugevdamiseks vastu sellekohase määruse. Selle määrusega, mida nimetatakse Frontexi määruseks, nähakse ette:
- piiride integreeritud haldamine
- ameti suurem roll tagasisaatmisel
- 2021. aastaks alalise üksuse loomine, kuhu kuulub 6500 töötajat, ning 2027. aastaks töötajate arvu suurendamine 10 000ni
Koostöö kolmandate riikidega
Piirihaldus: kokkulepped kolmandate riikidega
* Kaart ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta
Staatust käsitlevad kokkulepped, mis on kas juba jõus või ootavad allkirjastamist, on seni läbi räägitud järgmiste riikidega:
- Albaania (uus laiendatud kokkulepe allkirjastatud)
- Bosnia ja Hertsegoviina (peetakse läbirääkimisi uue laiendatud kokkuleppe üle)
- Moldova (kokkulepe jõus alates 1. novembrist 2022)
- Montenegro (uus laiendatud kokkulepe on allkirjastatud ning seda kohaldatakse ajutiselt alates 1. juulist 2023)
- Põhja-Makedoonia Vabariik (kokkulepe jõus alates 1. aprillist 2023)
- Serbia (kokkulepe jõus alates 1. maist 2021 ning peetakse läbirääkimisi uue laiendatud kokkuleppe üle)
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võib teha lähetusi naaberriikide territooriumile ja korraldada naaberriikide territooriumil ühisoperatsioone Euroopa Liidu ja asjaomase riigi vahel eelnevalt sõlmitud staatust käsitleva kokkuleppe alusel.
Koostöö kolmandate riikidega on Euroopa integreeritud piirihalduse kontseptsiooni oluline osa.
Staatust käsitlevate kokkulepete üle, mis on juba jõustunud või ootavad allkirjastamist, on seni läbirääkimisi peetud järgmiste riikidega:
- Albaania
- Bosnia ja Hertsegoviina
- Moldova
- Montenegro
- Põhja-Makedoonia
- Serbia
Praegu peetakse uusi läbirääkimisi staatust käsitlevate kokkulepete üle Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ning Serbiaga, et oleks võimalik kasutada täielikult ära 2019. aasta Frontexi määrusega sellele ametile antud tugevamat rolli.
Ühtlasi on alustatud läbirääkimisi staatust käsitlevate kokkulepete sõlmimiseks Mauritaania ja Senegaliga.
- Piirihaldus: EL sõlmis Põhja-Makedooniaga Frontexi koostöö kokkuleppe (pressiteade, 24. veebruar 2023)
- Piirihaldus: nõukogu andis loa alustada nelja Lääne-Balkani partneriga läbirääkimisi Frontexi koostöö üle (pressiteade, 18. november 2022)
- Moldova: nõukogu võttis vastu otsuse allkirjastada leping Frontexi operatiivtoetuse kohta (pressiteade, 17. märts 2022)
- Nõukogu allkirjastab Montenegroga Frontexi koostööd käsitleva kokkuleppe (pressiteade, 15. mai 2023)
- Nõukogu allkirjastab Albaaniaga Frontexi koostööd käsitleva kokkuleppe (pressiteade, 8. september 2023)
- Serbia: nõukogu andis heakskiidu Frontexi koostöölepingu allkirjastamiseks (pressiteade, 30. mai 2024)
Schengeni infosüsteem
Schengeni infosüsteem (SIS) aitab tagada sisejulgeoleku Schengeni riikides, kus sisepiiridel piirikontrolli ei tehta.
Õiguskaitseasutused kogu ELis kasutavad Schengeni infosüsteemi (SIS) tagaotsitavate või kadunud isikute või esemete kohta hoiatusteadete sisestamiseks ja selles infosüsteemis päringute tegemiseks. Süsteemis on ligi 86,5 miljonit hoiatusteadet ja 2022. aastal tegid ametiasutused selles peaaegu 35 miljonit päringut päevas.
SISis on ka juhised ametiasutustele selle kohta, kuidas reageerida isiku või eseme leidmise korral, näiteks:
- tagaotsitava isiku vahi alla võtmiseks
- haavatavas olukorras oleva kadunud isiku kaitsmiseks
- ebaseadusliku või varastatud eseme konfiskeerimiseks
2018. aasta novembris võttis EL vastu uued normid, et täiustada Schengeni infosüsteemi.
Täiustatud versioon võeti kasutusele 2023. aasta märtsis ja see hõlmab järgmist:
- uued hoiatusteadete kategooriad
- biomeetrilised andmed, näiteks peopesajäljed
- sõrmejäljendid
- kadunud isikute DNA andmed
Viisainfosüsteem
Viisainfosüsteem (VIS) on lühiajaliste viisade menetlemise hõlbustamiseks loodud andmebaas. VIS aitab viisa-, piiri-, varjupaiga- ja rändeametitel kontrollida kolmandate riikide kodanikke, kes vajavad lühiajalist viisat Schengeni alale reisimiseks.
Alates 2011. aastast on ametiasutustel olnud võimalik kasutada VISi biomeetriliseks võrdlemiseks, et tuvastada isikuid ja vältida identiteedivargust ja -pettust.
2021. aasta mais ajakohastas Euroopa Liit VISi määrust, et reageerida muutuvatele rände- ja julgeolekuprobleemidele. Uute õigusnormidega:
- tugevdatakse veelgi lühiajaliste viisade menetlemise turvalisust
- sisestatakse pikaajalised viisad ja elamisload samasse andmebaasi
- tagatakse koostalitlusvõime VISi ja muude ELi asjakohaste süsteemide ja andmebaaside vahel
Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem
Nõukogu võttis 2017. aasta novembris vastu määruse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) kohta.
2025. aasta mais leppisid nõukogu ja Euroopa Parlament kokku esialgses kokkuleppes, mis võimaldaks liikmesriikidel kuue kuu jooksul järk-järgult tööle rakendada riiki sisenemise ja riigist lahkumise digitaalse piirihaldussüsteemi (EES).
Süsteemis registreeritakse teave Schengeni ala välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise, riigist lahkumise ja neile antud sisenemiskeelu kohta.
EESi järkjärguline töölerakendamine võimaldab liikmesriikidel süsteemist kasu saada, andes samas piirivalveasutustele ja transporditööstusele aega kohanemiseks. Määruses võetakse arvesse liikmesriikide erinevaid vajadusi.
Uue süsteemi loovad liikmesriigid koos Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametiga (eu-LISA) ning koostöös Euroopa Komisjoni ja Frontexiga.
Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem aitab:
- vähendada viivitusi piirikontrolli läbiviimisel ning parandada piirkontrolli kvaliteeti, arvutades automaatselt iga reisija lubatud viibimisaja
- tagada viibimisaja ületajate süstemaatilise ja usaldusväärse tuvastamise
- parandada sisejulgeolekut ja tugevdada võitlust terrorismi ja muu raske kuritegevuse vastu, võimaldades õiguskaitseasutustele juurdepääsu varasemate reiside andmetele
- Border management: Council and European Parliament strike agreement about progressive launch of Entry/Exit system (press release, 19 May 2025)
- Nõukogu määras kindlaks seisukoha uue digitaalse piirihaldussüsteemi järkjärgulise töölerakendamise kohta (pressiteade, 5. märts 2025)
- Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem: lõplik vastuvõtmine nõukogus (pressiteade, 20. november 2017)
- Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (eu-LISA)
Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem
2018. aasta septembris võttis nõukogu vastu Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomist käsitleva määruse. Seda IT-süsteemi kasutatakse selleks, et teha viisanõudest vabastatud reisijate eelkontrolle ning vajaduse korral keelduda neile reisiloa andmisest.
See on sarnane süsteemidele, mis on olemas muu hulgas USAs, Kanadas ja Austraalias, ning sellest tulenev kasu hõlmab näiteks järgmist:
- suurem sisejulgeolek
- ebaseadusliku rände tõhusam ärahoidmine
- vähenenud oht rahvatervisele ja vähenenud viivitused piiridel
ETIASe töötab välja eu-LISA, mis on ELi amet, mis haldab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahulisi IT-süsteeme.
ETIAS alustab tööd 2026. aasta viimases kvartalis.
Viimati läbi vaadatud: 6. märts 2025