Andmekaitse kriminaalasjades tehtavas politsei- ja õiguskoostöös: nõukogu on valmis läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga

Nõukogu leppis 9. oktoobril 2015 kokku andmekaitsedirektiivi eelnõu suhtes kohaldatavas läbirääkimispositsioonis. Nimetatud direktiivi eesmärk on kaitsta isikuandmeid, mida töödeldakse kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise või avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil. Saavutatud kokkulepe võimaldab eesistujariigil Luksemburgil alustada Euroopa Parlamendiga arutelusid ka selle andmekaitsepaketi elemendi üle. Paketi teine element on isikuandmete kaitse üldmäärus, mille üle on Euroopa Parlamendiga juba alustatud läbirääkimisi pärast seda, kui nõukogu leppis 15. juunil 2015 kokku oma läbirääkimispositsioonis. Euroopa Parlamendiga ollakse kontaktis, et korraldada esimene kolmepoolne kohtumine eesmärgiga jõuda aasta lõpuks kokkuleppele kogu andmekaitsepaketi suhtes.

„Tänane kokkulepe on oluline samm ELi andmekaitsereformi lõpuleviimiseks aasta lõpuks,”

Félix Braz, Luksemburgi justiitsminister ja nõukogu eesistuja.

Direktiivi eelnõu eesmärk on tagada isikuandmete kõrgetasemeline kaitse ja lihtsustada isikuandmete vahetamist õiguskaitseasutuste vahel Euroopa Liidus. Isikute kaitse isikuandmete töötlemisel on ELi põhiõiguste hartas ja Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud põhiõigus.

Uut direktiivi kohaldataks nii isikuandmete piiriülese töötlemise suhtes kui ka üksnes riiklikul tasandil politsei- ja õigusasutuste teostatava isikuandmete töötlemise suhtes. „See kohaldamisala on oluline kõigi 28 liikmesriigi kodanikke ja ametiasutusi hõlmava tervikliku andmekaitseraamistiku loomiseks,” ütles Félix Braz. Seevastu kehtivaid ELi eeskirju kohaldatakse üksnes isikuandmete piiriülese edastamise suhtes. See on tekitanud kriminaalasjades tehtava õiguskoostöö ja politseikoostöö valdkonnas probleeme politsei- ja muudele õiguskaitseasutustele. Uued eeskirjad suurendaksid ELis politsei- ja õigusasutuste vastastikust usaldust ELis.

Direktiivi eelnõus sätestatud põhimõtted on kooskõlas praegu kehtivate eeskirjadega. See kehtib ka liikmesriikide võimaluse suhtes näha ette direktiivis sätestatust rangemaid kaitsemeetmeid. Võrreldes praegu kehtivate eeskirjadega oleks direktiivi eelnõu kohaldamisala laiem, hõlmates avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise. Eeskirjad hõlmaksid ka edaspidi isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt loodud järelevalveasutus võiks tegeleda ka direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega. Uue direktiiviga antaks andmesubjektidele samuti õigus saada hüvitist, kui nad on kandnud kahju töötlemise tõttu, mille puhul ei ole järgitud eeskirju.

• Nõukogu läbirääkimispositsioon andmekaitsedirektiivi küsimustes, kokku lepitud 9. oktoobril 2015
• Pressiteade, mis käsitleb 15. juunil 2015 kokku lepitud nõukogu seisukohta isikuandmete kaitse üldmääruse suhtes