Nõukogu andis esimestele taastumisega seotud väljamaksetele rohelise tule

ELi majandus- ja rahandusministrid võtsid täna vastu esimesed nõukogu rakendusotsused riiklike taaste- ja vastupidavuskavade heakskiitmise kohta. Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Läti, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia ja Taani said rohelise tule ELi taaste- ja vastupidavusvahendite kasutamisele oma majanduse elavdamiseks ja COVID-19 tagajärgedest taastumiseks. Kavade heakskiitmist käsitlevate nõukogu rakendusotsuste vastuvõtmine võimaldab liikmesriikidel allkirjastada toetus- ja laenulepingud, mis võimaldavad teha kuni 13% ulatuses eelmakseid.

Komisjon andis nõukogule juunis 12 liikmesriigi kavade kohta positiivse hinnangu, millele olid lisatud nende heakskiitmist käsitlevate nõukogu otsuste ettepanekud. Kõik 12 liikmesriiki taotlesid neile eraldatud vahenditest eelmaksete tegemist. Nõukogu poolt täna vastu võetud otsused on viimane samm enne seda, kui liikmesriigid saavad sõlmida komisjoniga toetus- ja laenulepinguid ning hakkavad saama rahalisi vahendeid oma riiklike kavade rakendamiseks.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu otsused peaaegu poolte riiklike kavade kohta on Euroopa majanduse elavdamisel suur samm edasi. Nende alusel saavad liikmesriigid allkirjastada esimesed rahastamislepingud ja need võimaldavad eelmaksete tegemist. ELi toetusel saavad liikmesriigid alustada majanduse elavdamiseks, tugevdamiseks ja ümberkujundamiseks vajalike reformide ja investeeringutega. Vastuvõetud nõukogu otsused võimaldavad liikmesriikidel kasutada rahalisi vahendeid mitte ainult COVID-19 kriisist taastumiseks, vaid ka selleks, et luua ELi järgmiste põlvkondade jaoks vastupanuvõimeline, keskkonnahoidlikum ja digitaalsem, innovaatilisem ja konkurentsivõimelisem Euroopa. Sloveenia rahandusminister Andrej Šircelj

ELi finantsabi 672,5 miljardi euro suurusest taaste- ja vastupidavusrahastust on suunatud Euroopa majanduse elavdamisele, toetades liikmesriikide reforme ja investeerimisprojekte. Riiklikes kavades heakskiidetud meetmed keskenduvad kuuele taaste- ja vastupidavusrahastu loomise määruses sätestatud poliitikavaldkonnale (nn sambale). Need valdkonnad hõlmavad rohe- ja digipööret, arukat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ning sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

Üksikute liikmesriikide meetmed majanduse taastamiseks ja ELi vastupanuvõime suurendamiseks hõlmavad näiteks tööstuse süsinikuheite vähendamist, hoonete renoveerimist, avaliku halduse digitaliseerimist ja tööjõu ümberõpet. Kavades käsitletakse ka 2019. ja 2020. aasta Euroopa poolaasta arutelude käigus kindlaks määratud riigipõhiseid soovitusi.

Taustteave ja järgmised sammud

Taaste- ja vastupidavusrahastu on kesksel kohal taasterahastus „Next Generation EU“, mille eesmärk on elavdada ELi majandust pärast COVID-19 pandeemiat, tegeledes samal ajal ka meie aja peamiste väljakutsetega, nagu kliimapööre ja digipööre. Rahastust toetuse saamiseks peavad liikmesriigid esitama oma taaste- ja vastupidavuskavad komisjonile, kes seejärel hindab neid riigipõhiste soovituste ja rahastu kuue samba alusel.

Kui individuaalne kava on esitatud ja kui asjaomase liikmesriigiga ei ole kokku lepitud selle edasilükkamises, on komisjonil aega kaks kuud, et seda hinnata ja teha ettepanek kava heakskiitmist käsitleva nõukogu rakendusotsuse kohta. Seejärel vaatab nõukogu ettepaneku läbi, üldjuhul nelja nädala jooksul. Kui nõukogu on otsuse eelnõu vastu võtnud, võib liikmesriik allkirjastada komisjoniga kahepoolsed rahastamislepingud ja saada kokkulepitud eelmakse kahe kuu jooksul.

Edasised väljamaksed rahastust põhinevad taaste- ja vastupidavuskava rakendamise positiivsetel hinnangutel, võttes arvesse individuaalses kavas sätestatud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist.

• Euroopa majanduse taastekava (taustteave)
• Taaste- ja vastupidavusrahastu (Euroopa Komisjon)
• Roheline tuli ELi taastekulutusteks kõigilt liikmesriikidelt (pressiteade, 31. mai 2021)