Nõukogu järeldused ja resolutsioonid

Mida järeldused ja resolutsioonid endast kujutavad?

ELi nõukogu, mis ühendab ELi liikmesriikide ministreid, võtab tavaliselt vastu ELi õigusakte. Mõnikord peab nõukogu siiski väljendama võetud poliitilisi kohustusi, prioriteete või seisukohti ning seda teeb ta järelduste ja resolutsioonide kaudu.

Neid poliitilisi dokumente ei ole ELi aluslepingutes määratletud ja seetõttu ei ole need õiguslikult siduvad, kuid neil võib olla õiguslik mõju. Näiteks võib nõukogu neid kasutada selleks, et kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut.

Kuna ministrid tulevad nõukogus kokku vastavalt oma vastutusalale, keskenduvad nõukogu järeldused ja resolutsioonid mingile kindlale valdkonnale.

Nõukogu järeldused

Nõukogu järeldustes väljendatakse nõukogu poliitilist seisukohta konkreetsel teemal.

Neid ei tohiks segi ajada eesistujariigi järeldustega, mis kajastavad nõukogu roteeruva eesistujariigi seisukohta, mitte nõukogu kui institutsiooni seisukohta.

• Nõukogu järelduste loetelu

Nõukogu resolutsioonid

Nõukogu resolutsioonides määratakse tavaliselt kindlaks edasine töö mingis kindlas poliitikavaldkonnas.

Resolutsioonides võidakse käsitleda ka poliitikavaldkondi, kus ELil on piiratud tegutsemisvolitused. Sellistel juhtudel nimetatakse seda resolutsiooni nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooniks.

Millal järeldusi ja resolutsioone kasutatakse?

Järeldusi ja resolutsioone kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Need võimaldavad nõukogul:

• taotleda uute ELi õigusaktide koostamist – kutsuda Euroopa Komisjoni üles konkreetsel teemal seadusandlikku akti ette valmistama
• kannustada meetmete võtmist – kutsuda ELi liikmesriiki või muud ELi institutsiooni üles tegutsema, eelkõige valdkondades, kus EL riiklikku poliitikat toetab või koordineerib, näiteks tervishoiu või kultuuri valdkonnas
• koordineerida ELi jõupingutusi – aidata kooskõlastada liikmesriikide meetmeid, näiteks eesmärkide seadmise või edusammude hindamise kaudu
• väljendada ELi poliitilisi seisukohti – määrata kindlaks ELi seisukoht mingi küsimuse, sündmuse või riigi kohta ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames
• rääkida rahvusvahelisel areenil ühehäälselt – leppida kokku ELi ja selle liikmesriikide kooskõlastatud seisukohas, mida väljendatakse rahvusvahelistes organisatsioonides
• vastata auditileidudele – reageerida Euroopa Kontrollikoja tõstatatud küsimustele ja soovitada järelmeetmeid

Mis vahe on nõukogu järeldustel ja Euroopa Ülemkogu järeldustel?

Euroopa Ülemkogu, kus kohtuvad ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, koostab samuti järeldusi.

Euroopa Ülemkogu järeldused võetakse vastu iga korralise ELi tippkohtumise lõpus. Neis tuuakse esile ELi jaoks prioriteetsed küsimused või määratakse kindlaks konkreetsed meetmed, mis tuleb võtta, või eesmärgid, mida tahetakse saavutada.

Nende kohaldamisala on laiem kui järeldustel, mille võtab vastu Euroopa Liidu Nõukogu, kus liikmesriikide ministrid kohtuvad vastavalt oma vastutusalale.

• Euroopa Ülemkogu järeldused

Vaata ka