Nõukogu suunised ELi majanduse juhtimise raamistiku reformimiseks
Nõukogu suunised ELi majanduse juhtimise raamistiku reformimiseks
- Aluslepingus sätestatud kontrollväärtused, mille kohaselt peab eelarve puudujääk jääma alla 3% SKPst ning võla tase alla 60% SKPst jäävad samaks.
- Liikmesriigid peaksid esitama riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurimeetmete kavad, mis hõlmavad eelarvepoliitikat, reforme ja investeeringuid. Kavades tuleks kehtestada riiklik eelarvekava, mille kindlaksmääramisel on üheksainsaks kasutatavaks näitajaks esmased netokulud.
- Riiklikud kavad peaksid olema kooskõlas komisjoni tehnilise eelarvekursiga, mis peaks põhinema ühisel metoodikal.
- Komisjoni tehniline kurss peaks tagama eelarve kohandamise, et võlg hakkaks piisavalt vähenema või püsiks konservatiivsel tasemel, säilitades samal ajal riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ning edendades reforme ja avaliku sektori investeeringuid.
- Riiklikke kavasid tuleks nõukogus arutada mitmepoolselt, tuginedes komisjoni läbipaistvale hinnangule.
- Keskpika perioodi eelarve- ja struktuurimeetmete kavade kestust võiks pikendada, kui liikmesriik võtab kohustuse viia ellu kõlblikud reformid ja investeeringud.
- Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, mis põhineb 3% puudujäägi kriteeriumi rikkumisel, peaks jääma samaks.
- Täitmise tagamist tuleks tõhustada, kuna eeldatakse, et suurem riikide isevastutus hõlbustaks karistusi käsitlevat otsustusprotsessi.
- Selguse ja prognoositavuse tagamiseks tuleks täpsustada suurte šokkide puhul kohaldatavat üldist vabastusklauslit. Riigipõhine vabastusklausel võib selgelt määratletud asjaoludel võimaldada ajutist kõrvalekaldumist eelarve kohandamise kavast.
- Tasakaalustamatuse avastamisel, ennetamisel ja korrigeerimisel on endiselt keskse tähtsusega makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus. See peaks muutuma ettevaatavamaks, keskendudes rohkem tekkivatele tasakaalunihetele ja tuginedes rohkem prognoosidele.