Pariisi kokkulepe: ELi tegevus kliimaneutraalsuse saavutamiseks
Infograafik – Pariisi kokkulepe: ELi teekond kliimaneutraalsuseni
2015. aasta detsembris leppisid kõik maailma riigid esimest korda kokku ühistes pingutustes, et:
- hoida üleilmne temperatuuri tõus selgelt alla 2 ˚C ja võimaluse korral kuni 1,5 ˚C
- tegeleda kliimamuutuste mõjuga
Kokkulepe paneb osalistele kohustuse esitada riiklikud heite vähendamise kavad ja vaadata oma kohustused läbi iga 5 aasta järel.
- 2015. Allkirjastamine ja esialgsed riiklikud kavad
- 2020. Strateegia ja ajakohastatud kavad
- 2023. Ülemaailmne eduhinnang
- 2025. Ajakohastatud kavad
- 2028. Ülemaailmne eduhinnang
ELi lubadused
2019. aastal sõlmitud Euroopa roheleppega võttis EL kohustuse vähendada oma kasvuhoonegaaside heite netokogust 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega, mis on ambitsioonikam kui 2014. aasta lubadus vähendada heitkoguseid 40%.
ELi lõppeesmärk on saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. See eeldab üleminekut, mis peaks:
- kaasama kõik majandussektorid
- olema sotsiaalselt tasakaalus ja aus
- säilitama ELi konkurentsivõime
Sõnadelt tegudele
2021. aastal ELis vastu võetud Euroopa kliimamäärusega on nii 2030. aasta kui ka 2050. aasta kliimaeesmärgid sätestatud õigusaktis.
See tähendab, et EL ja selle liikmesriigid on juriidiliselt kohustatud võtma heitkoguste vähendamise meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks.
Paketi „Eesmärk 55“ õigusaktidega kehtestas EL meetmed, mida on vaja võtta ELi heitkoguste vähendamiseks 2030. aastaks vähemalt 55% ning kliimasõbraliku majanduse ja ühiskonna suunas liikumiseks. Need meetmed on muu hulgas järgmised:
- taastuvenergia edendamine
- energiatõhususe parandamine
- heitkogustega kauplemise reformimine ja laiendamine
- süsinikdioksiidi eemaldamise parandamine
- transpordi keskkonnasõbralikumaks muutmine
- inimeste toetamine keskkonnasäästlikumale majandusele üleminekul
EL juba vähendab oma kasvuhoonegaaside heidet. 2021. aastal oli ELi kasvuhoonegaaside heitkogus 1990. aasta määradest 28,5% madalam.