Pariisi kliimakokkulepe
Pariisi kokkuleppe eesmärk on piirata kliima soojenemist ja võidelda kliimamuutuste vastu. Kõik ELi riigid on kokkuleppe ratifitseerinud.
Mis on Pariisi kokkulepe?
Pariisi kokkulepe on rahvusvaheline leping, mis seab allakirjutanutele õiguslikult siduva kohustuse astuda samme, võitlemaks kliimamuutuste vastu.
Valitsused leppisid 2015. aastal esmakordselt kokku suurtes ühistes jõupingutustes, et piirata ülemaailmset soojenemist ja tegeleda selle mõjuga.
Hoida üleilmne temperatuuri tõus alla 1,5 ˚C
Tegeleda kliimamuutuste mõjuga
Kokkulepe jõustus 4. novembril 2016 pärast seda, kui oli täidetud tingimus, et selle peavad ratifitseerima vähemalt 55 riiki, kelle arvele langeb vähemalt 55% ülemaailmsest kasvuhoonegaaside koguheitest.
Selles esitatakse tegevuskava globaalse soojenemise piiramiseks.
Pariisi kokkuleppe põhipunktid
Pikaajaline eesmärk
Üleilmne keskmine temperatuur ei tohi sajandi lõpuks tõusta üle 1,5 °C.
Läbipaistvus
Riigid teavitavad üksteist ja üldsust oma eesmärkide elluviimisel saavutatud edust, et tagada läbipaistvus ja järelevalve.
Panused
Riigid kohustuvad võtma kliimameetmeid, esitades oma heitkoguste vähendamise kliimameetmete tegevuskavasid.
Solidaarsus
Kliimamuutustega seotud rahastamine on vajalik, et aidata arengumaadel vähendada heitkoguseid ja suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjuga tegelemiseks.
Eesmärgid
Valitsused esitavad iga viie aasta tagant oma tegevuskavad, kus seavad iga kord järjest ambitsioonikamad eesmärgid.
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon: ülemaailmne kliimakonventsioon
Põhiline kliimameetmeid käsitlev rahvusvaheline leping on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon. 2015. aastal toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste kohtumisel võtsid riigid vastu Pariisi kokkuleppe.
Raamkonventsioon on üks kolmest konventsioonist, mis võeti vastu 1992. aastal Rio keskkonna- ja arengukonverentsil (Rio Earth Summit), kus rahvusvaheline üldsus tunnistas vajadust tegutseda ühiselt, et kaitsta inimesi ja keskkonda ning piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Selle on ratifitseerinud peaaegu kõik maailma riigid.
1997. aastal leppisid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni allkirjastanud riigid kokku 2020. aastal kehtivuse kaotanud Kyoto protokollis, millega kehtestati arenenud riikide jaoks esimest korda õiguslikult siduvad heitkoguste vähendamise eesmärgid.
Pariisi kokkuleppega kinnitasid riigid taas oma pühendumust kliimameetmetele ja leppisid kokku uutes eesmärkides, et kiirendada jõupingutusi globaalse soojenemise piiramiseks.
EL ja Pariisi kokkulepe
EL ja kõik selle liikmesriigid on Pariisi kokkuleppe allkirjastanud ja ratifitseerinud ning on kindlalt pühendunud selle rakendamisele.
Pärast kokkuleppe ratifitseerimist on selle eesmärk – üleilmse temperatuuri hoidmine ohututes piirides – ELile ja selle riikidele õiguslikult siduv.
Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on EL muu hulgas algatanud Euroopa rohelise kokkulepe strateegia, millega kehtestatakse meetmed ja normid heitkoguste oluliseks vähendamiseks ja ELi majanduse muutmiseks eesmärgiga saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks.
Nõukogu kiitis 2025. aasta oktoobris heaks järeldused ELi ettevalmistuste kohta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsi 30. istungjärguks (COP30), mis toimub 10.–21. novembril 2025 Brasiilias Belémi linnas.
Järeldustes antakse ülevaade ELi prioriteetidest ja seisukohtadest seoses eelseisva konverentsiga ning keskendudes pakilisele vajadusele võtta kliimameetmeid ja teha koostööd ülemaailmsel tasandil.
Nõukogu kiitis 5. novembril heaks ELi ja selle liikmesriikide ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis esitatakse COP30 eel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile. See riiklikult kindlaksmääratud panus hõlmab ajavahemikku kuni 2035. aastani.
Ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panuses korratakse ELi eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 55% ning kehtestatakse 2035. aastaks soovituslik panus 66,25–72,5%, et saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus.
- Pariisi kokkulepe: EL esitas COP30 eel oma ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panuse koos soovitusliku eesmärgiga 2035. aastaks (pressiteade, 5. november 2025)
- COP30: nõukogu määras kindlaks ELi seisukoha Belémis toimuvaks kliimakonverentsiks (pressiteade, 21. oktoober 2025)
Tänu oma kliimaeesmärkidele kuulub EL kliimamuutuste vastases võitluses esirindesse. ELi julge poliitika ja tegutsemine on teinud temast ülemaailmse standardite kehtestaja ja aidanud edendada kliimaeesmärke kogu maailmas.
5 fakti ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi kohta
Kliimamuutuste vastu võitlemine on Euroopa ja maailma tuleviku jaoks hädavajalik. Euroopa kliimamäärusega kirjutati ELi eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus õigusnormidesse sisse. See eesmärk tulenes kohustusest, mille EL ja selle liikmesriigid võtsid Pariisi kokkuleppe allkirjastamisel 2015. aastal.
Mida tähendab kliimaneutraalsus ja kuidas kavatseb EL selle eesmärgi saavutada?
Nõukogu roll Pariisi kokkuleppe rakendamisel
Igal aastal kohtuvad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised konventsiooniosaliste konverentsil, et vaadata läbi ja arutada konventsiooni, sellega seotud kokkulepete ja nende rakendamise alal tehtud edusamme.
EL ja selle liikmesriigid on nii ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kui ka Pariisi kokkuleppe osalised. Nad osalevad igal aastal konventsiooniosaliste konverentsil ja samuti kliimakonventsiooniga sätestatud läbirääkimistel, et leppida üleilmsete kokkulepete raames kokku uutes reeglites või nende ajakohastamises.
ELi delegatsiooni juhib nendel kohtumistel nõukogu eesistujariik koos Euroopa Komisjoniga. Euroopa Ülemkogu eesistuja võib samuti osaleda konverentsil.
Nendel foorumitel kõneleb EL ühel häälel. ELi nõukogu kiidab enne rahvusvahelist kohtumist heaks nõukogu järeldused, mille eesmärk on leppida kokku ELi üldises seisukohas kliimaläbirääkimistel.
Lisateave
Üleilmsed kliimameetmed
Mida teeb EL kliimamuutuste küsimuses?
Euroopa roheline kokkulepe
Viimati läbi vaadatud: 5. november 2025