Üldasjade nõukogu istung, 19.2.2019, 19. veebruar 2019

Põhitulemused

Järgmine mitmeaastane finantsraamistik

Eesistujariik tutvustas mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) üle peetavate arutelude seisu ja esitas esialgse kuni aprillini kestva tööprogrammi. Ministrid vahetasid arvamusi eelseisva töö korraldamise üle.

Ühine eesmärk on esitada juunis toimuvaks Euroopa Ülemkogu kohtumiseks ühtlustatud läbirääkimispaketi eelnõu, et jõuda 2019. aasta sügisel Euroopa Ülemkogul kokkuleppeni.

Läbirääkimispaketi eelnõu koondab elemendid, mis kõige tõenäolisemalt vajavad ELi juhtide poliitilisi suuniseid, et nõukogu saaks kujundada oma seisukoha. See on vahend, mida kasutatakse mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste struktureerimiseks ja hõlbustamiseks. Läbirääkimispaketi eelnõu arutatakse pidevalt ja vajaduse korral seda ajakohastatakse läbirääkimiste edenedes.

Töötame intensiivselt selle tagamiseks, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel olulistel läbirääkimistel tehakse suuri edusamme. Saime tänase arutelu käigus tagasisidet, et me peame seda tööd jätkama ning tagama, et meie juhid saaksid juunis kõige olulisemate küsimuste arutamiseks hea aluse. Rumeenia Euroopa asjade eest vastutav minister George Ciamba

• Eesistujariigi Rumeenia kavandatud tööprogramm

Euroopa Ülemkogu kohtumine märtsis

Nõukogu alustas ettevalmistusi Euroopa Ülemkogu21.–23. märtsi kohtumiseks, arutades selgitustega päevakorra kavandit.

ELi juhid keskenduvad märtsis toimuval kohtumisel järgmistele teemadele:

• Töökohad, majanduskasv ja konkurentsivõime: nad arutavad ühtse turu tulevast arengut, kapitaliturgude liitu, tööstuspoliitikat ja Euroopa digitaalpoliitikat, pidades silmas järgmise strateegilise tegevuskava ettevalmistamist; eeldatavasti käsitlevad nad samuti Euroopa poolaasta 2019 prioriteete ning kiidavad heaks soovituse euroala majanduspoliitika kohta
• Kliimamuutused: nad annavad suuniseid üldise suuna ja poliitiliste prioriteetide kohta kliimamuutuste vastu võitlemisel, et EL saaks esitada 2020. aastaks pikaajalise strateegia kooskõlas Pariisi kokkuleppega
• Välissuhted: nad valmistavad ette 9. aprilli 2019. aasta ELi-Hiina tippkohtumist ja arutavad muid päevakajalisi välispoliitika küsimusi
• Muud küsimused: nad analüüsivad samuti väärinfo tõkestamisel tehtud edusamme ning vajadust kaitsta Euroopa Parlamendi ja kõigi ELi riikide sisevalimiste demokraatlikkust

• Euroopa Ülemkogu kohtumine, 21.–22. märts 2019

Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030

Nõukogu pidas arvamuste vahetuse meetmete üle, mis tuleb võtta tagamaks Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030. Arutelu aluseks oli komisjoni aruteludokument „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“, mis esitati 30. jaanuaril.

Ministrid arutasid kestlikule Euroopale ülemineku jaoks otsustava tähtsusega tegureid ja väljendasid oma seisukohti komisjoni aruteludokumendis esitatud kolme stsenaariumi kohta. Nad rõhutasid, et on oluline võtta meetmeid kestliku arengu sidusaks toetamiseks nii riikide, piirkondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil, et saavutada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 rakendamine ELi tasandil.

Arutelu põhjal valmistatakse ette nõukogu järeldused, mis peaksid sisaldama nõukogu vastust komisjoni aruteludokumendile ning mida tuleks arvesse võtta 2019. aasta juulis ja septembris toimuva ÜRO kestliku arengu kõrgetasemelise poliitilise foorumi istungjärkude ettevalmistamisel.

ELi jaoks on oluline kehtestada kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 rakendamiseks vajalikud meetmed. Peame võtma arvesse ELi sisepoliitika ülemaailmset mõju. Tänane arutelu oli oluline samm selles suunas. Me jätkame oma eesistumisperioodil selle küsimusega intensiivset tööd. Rumeenia Euroopa asjade eest vastutav minister George Ciamba

• Aruteludokument „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“

Artikli 7 kohane menetlus

Seoses Poolaga on liikmesriigid arvamusel, et hiljutised seadusandlikud muudatused ülemkohtu seaduses on olnud positiivne areng ning nad soovitasid Poola ametiasutustel käsitleda ülejäänud komisjoni tõstatatud küsimusi.

Seoses Ungariga vahetasid liikmesriigid arvamusi hetkeseisu üle.

Nõukogu pöördub ELi lepingu artikli 7 lõike 1 kohase mõlema menetluse juurde tagasi, võttes arvesse liikmesriikide väljendatud seisukohti.

• Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohane põhjendatud ettepanek seoses Ungariga
• Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohane põhjendatud ettepanek seoses Poolaga

Vabad ja õiglased valimised

Nõukogu võttis aruteluta vastu järeldused vabade ja õiglaste Euroopa Parlamendi valimiste kindlustamise kohta.

Järeldused hõlmavad mitmeid muid kui seadusandlikke meetmeid, mis tuleb võtta, et võidelda väärinfo levitamise kampaaniate vastu nii ELis kui ka sellest väljaspool ning suurendada küberturvalisust kuni Euroopa Parlamendi valimisteni 2019. aasta mais.

• Pressiteade vabade ja õiglaste Euroopa Parlamendi valimiste kindlustamise kohta Nõukogu võttis vastu järeldused, 19. veebruar 2019

ELi suhted Šveitsiga

Nõukogu võttis ilma aruteluta vastu nõukogu järeldused ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni suhete kohta.

Järeldustes antakse hinnang ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni suhete arengule ja üldisele olukorrale pärast eelmiste kõnealust teemat käsitlevate järelduste vastuvõtmist 2017. aasta veebruaris.

• Vt järelduste tervikteksti