"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Ministrid vahetasid arvamusi kavandatava Euroopa tuleviku teemalise konverentsi üle, mis peaks algama 2020. aastal ja lõppema 2022. aastal.
Euroopa Ülemkogu arutas sellise konverentsi ideed oma 12. detsembri 2019. aasta kohtumisel. Ülemkogu kutsus eesistujariik Horvaatiat üles tegema tööd selle nimel, et määrata kindlaks nõukogu seisukoht kõnealuse konverentsi sisu, ulatuse, koosseisu ja toimimise kohta, ning tegema selle põhjal koostööd Euroopa Parlamendi ja komisjoniga.
Arutelu käigus rõhutasid ministrid, kui oluline on asetada konverentsi keskmesse kodanikud ja keskenduda küsimustele, mis on neile tõeliselt olulised. Nagu rõhutati detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes, tuleks esmatähtsaks pidada strateegilise tegevuskava 2019–2024 rakendamist ja konkreetsete tulemuste saavutamist. Konverents peaks aitama kaasa ELi poliitika arendamisele keskpikas ja pikas perspektiivis, et paremini lahendada Euroopa ees seisvaid probleeme. Viimase kahe aasta jooksul kodanikega peetud dialoogide edule tuginedes tuleks protsessi kaasata suur hulk sidusrühmi ja rühmi, et tagada erinevate seisukohtade ja arvamuste esindatus.
Kodanikud peavad olema Euroopa tuleviku üle peetavate arutelude keskmes – kuidas me saame tegeleda praeguste ja tulevaste kitsaskohtadega ning millist Euroopat me tahame. Euroopa tuleviku teemaline konverents annab väärtusliku võimaluse neid küsimusi arutada. Oluline on kuulata erinevaid arvamusi ja seisukohti viisil, mis suurendab usaldust ja tagab, et EL vastab tõhusalt kodanike ootustele.
Horvaatia Euroopa asjade riigisekretär Andreja Metelko-Zgombić
Ministrid väljendasid samuti oma seisukohti konverentsi üksikasjaliku korralduse kohta. Paljud sõnavõtjad rõhutasid vajadust tagada kolme ELi institutsiooni tasakaalustatud esindatus ja kaasata täielikult riikide parlamendid. Mitmed ministrid väljendasid samuti oma eelistust, et konverentsiprotsessi juhitaks selgelt ja lihtsalt.
Eesistujariik jõudis järeldusele, et arutelud jätkuvad pärast nõukogu istungit, et määrata kindlaks nõukogu seisukoht konverentsi kohta ja teha koostööd teiste ELi institutsioonidega.
Eesistujariik Horvaatia tutvustas samuti oma järgmise kuue kuu prioriteete ja tööprogrammi.
Üldasjade valdkonnas on eesistujariigi peamised prioriteedid järgmised:
töö jätkamine järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seotud valdkondlike ja horisontaalsete õigusaktidega
Lääne-Balkani riikide suhtes usaldusväärse ja tõhusa laienemispoliitika jätkamine ning ELi ja Lääne-Balkani riikide mitteametliku tippkohtumise korraldamine 2020. aasta mais Zagrebis
majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ning ühtekuuluvuspoliitika õigusaktide paketi üle peetavate läbirääkimiste jätkamine mitmeaastase finantsraamistiku raames
Ühendkuningriigi korrakohase EList väljaastumise võimaldamine ja läbirääkimiste alustamine tulevase partnerluse üle