"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Nõukogus toimus iga-aastase õigusriigidialoogi läbivaatamine ning arutati teemakohaseid järeldusi. Kuna teksti suhtes üksmeelelt ei saavutatud, otsustas eesistujariik esitada eesistujariigi järeldused. Eesistujariik tegi järelduse, et teksti toetas või vastuseisu ei avaldanud 26. delegatsiooni.
Järeldustes tehakse ettepanek arendada nõukogu õigusriigidialoogi osaks olevad käimasolevad temaatilised arutelud välja üldisemaks iga-aastaseks mõttevahetuseks õigusriigi olukorra kohta ELis, hõlmates kõiki liikmesriike ning andes ülevaate positiivsetest ja negatiivsetest suundumustest. Järeldusi toetavad liikmesriigid on nõus ka sellega, et selle iga-aastase kokkuvõtte tegemisel võiks kasutada ka komisjoni uusi iga-aastaseid õigusriigiaruandeid, kutsudes samas komisjoni üles kaasama aruannete ettevalmistamisse tihedalt ka liikmesriigid.
Samuti toimus nõukogus arvamuste vahetus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktori Michael O'Flahertyga, käsitleti seoseid demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste vahel.
O'Flaherty toonitas, et põhiõigused on ELis õigusriigi lahutamatu osa ning et kõik selle valdkonna meetmed peaksid olema tõendipõhised, et tagada objektiivsus, mittediskrimineerimine ning kõikide liikmesriikide võrdne kohtlemine.
Õigusriik, põhiõigused ja demokraatia on lahutamatud. Need püsivad koos või langevad koos. Nõukogu eesistujariigina anname oma parima selle ühise väärtuste aluse säilitamiseks ja tugevdamiseks. Mis võiks olla olulisem? Eesistujariigi järeldusi toetas liikmesriikide valdav enamus. Loodame ja usume, et need annavad kasulikke suuniseid edasiseks tööks.
Soome Euroopa asjade minister Tytti Tuppurainen
Laienemine
Nõukogu arutas laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi seisu pärast oktoobris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumist.
Arutelu käigus keskenduti võimalikele viisidele, kuidas hõlbustada järgmist asjakohast arutelu Euroopa Ülemkogu kohtumisel järgmisel kevadel, kui kõnealuse teema juurde tagasi tullakse.
Arutelu lõpus võttis eesistujariik teadmiseks liikmesriikide ühise pühendumise Lääne-Balkani piirkonna Euroopa perspektiivile ning jätkuvale koostööle kõnealuse piirkonnaga. Samuti märkis nõukogu ära ühise arusaama ühinemisläbirääkimiste protsessi tõhususe hindamise kasulikkuse ning reformi edenemist käsitlevate täiendavate ajakohastuste vallas.
Järgmine mitmeaastane finantsraamistik
Nõukogu tegi kokkuvõtte mitmeaastase finantsraamistikuga (2021–2027) tehtud tööst. Eesistujariik märkis, et kavatseb esitada novembri lõpus arvandmeid sisaldava täieliku läbirääkimispaketi läbirääkimiste lõpliku vooru jaoks. Detsembris toimuval üldasjade nõukogu istungil peavad ministrid läbirääkimispaketi teemal mõttevahetuse, pidades silmas Euroopa Ülemkogu eelseisvat kohtumist.
Euroopa Ülemkogu kohtumine detsembris
Ministrid alustasid ettevalmistusi Euroopa Ülemkogu 12.-13. detsembri 2019. aasta kohtumiseks, vaadates läbi selgitustega päevakorra kavandi.
Euroopa Ülemkogu peaks kooskõlas oma juuni järeldustega võtma detsembris uuesti arutusele kliimamuutuste küsimuse. Riigi- ja valitsusjuhid keskenduvad eeskätt eesmärgile saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Eesmärk on viimistleda lõplikult suunised, mille alusel saaks võtta vastu ja esitada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele 2020. aasta alguses ELi asjakohane pikaajaline strateegia.
Juhid peaksid pidama ka põhjaliku arutelu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku teemal, võttes arvesse eesistujariigi esitatud läbirääkimispaketti ja arvandmeid.
Olenevalt päevakajalistest sündmustest võib Euroopa Ülemkogu käsitleda konkreetseid välispoliitikaküsimusi.
Ookeanid ja mered
Nõukogu võttis vastu järeldused ookeanide ja merede kohta, rõhutades, et kliimamuutused on vahetu ja eksistentsiaalne oht elule kogu maailma ookeanides ja meredes. Järeldustes kutsutakse võtma tugevamaid poliitikameetmeid igal valitsemistasandil, et kaitsta mere- ja rannikuökosüsteeme.
Õigusriik, põhiõigused ja demokraatia on lahutamatud. Need püsivad koos või langevad koos. Nõukogu eesistujariigina anname oma parima selle ühise väärtuste aluse säilitamiseks ja tugevdamiseks. Mis võiks olla olulisem? Eesistujariigi järeldusi toetas liikmesriikide valdav enamus. Loodame ja usume, et need annavad kasulikke suuniseid edasiseks tööks.