Üldasjade nõukogu, 10.12.2019, 10. detsember 2019

Peamised tulemused

Järgmine mitmeaastane finantsraamistik

Nõukogu pidas poliitilise mõttevahetuse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle.

Ministrid arutasid arve sisaldavat läbirääkimispaketti, mille eesistujariik Soome esitas enne Euroopa Ülemkogu detsembri kohtumist. Eesistujariik on teinud ettepaneku kehtestada ajavahemikuks 2021–2027 kogusummaks 1087 miljardit eurot, mis on 1,07 % EL 27 kogurahvatulust.

Soome ettepanek põhineb liikmesriikidega peetud konsultatsioonidel ning nõukogus ja Euroopa Ülemkogus toimunud aruteludel. Püüdsime esitada tasakaalustatud ettepaneku, milles võetakse arvesse nii uusi prioriteete kui ka traditsioonilisi poliitikavaldkondi. Meie eesistumise töö mitmeaastase finantsraamistikuga on lõppenud ning läbirääkimiste eest vastutab nüüd Euroopa Ülemkogu eesistuja. Soome Euroopa asjade minister Tytti Tuppurainen

Läbirääkimispakett on mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste viimase etapi alus. See hõlmab kõiki elemente, mille jaoks peavad ELi juhid andma Euroopa Ülemkogu tasandil poliitilisi suuniseid ja seadme prioriteete. Euroopa Ülemkogu eesistuja jätkab nüüd läbirääkimisi lõplikule kokkuleppele jõudmiseks.

• Eesistujariigi koostatud arve sisaldav läbirääkimispakett, 5. detsember 2019

Artikli 7 kohased menetlused

ELi lepingu artikli 7 lõike 1 kohase menetluse raames kuulas nõukogu ära Ungari. Kuulamisel keskenduti kohtusüsteemi sõltumatusele, sõnavabadusele ja akadeemilisele vabadusele Ungaris.

Eesistujariik lõpetas kuulamise menetluse kokkuvõtte esitamisega. Kooskõlas kuulamiste standardkorraga ei anta praeguses etapis hinnangut küsimuste sisule.

Samuti tegi nõukogu kokkuvõtte õigusriigi olukorrast Poolas. Komisjon teavitas ministreid viimastest arengutest, sealhulgas Euroopa Kohtu hiljutistest otsustest, mis käsitlevad Poola õigusnorme kohtunike ja prokuröride pensioniea kohta ning Poola ülemkohtu uut distsiplinaarkolleegiumit.

Euroopa Ülemkogu detsembri kohtumine

Ministrid jätkasid 12.–13. detsembril toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise ettevalmistamist, arutades järelduste eelnõu.

Euroopa Ülemkogu peaks kooskõlas oma juuni ja oktoobri järeldustega võtma detsembris uuesti arutusele kliimamuutuste küsimuse. Riigi- ja valitsusjuhid keskenduvad eeskätt eesmärgile saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Juhid peaksid pidama ka põhjaliku arutelu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku teemal, võttes arvesse eesistujariigi esitatud arve sisaldavat läbirääkimispaketti.

Olenevalt päevakajalistest sündmustest võib Euroopa Ülemkogu käsitleda konkreetseid välispoliitikaküsimusi.

Õigusloomealane tegevus

Ministrid vahetasid arvamusi komisjoni uue koosseisu eesseisva seadusandliku töö prioriteetide üle. Arutelu eesmärk oli anda panus komisjoni 2020. aasta tööprogrammi ettevalmistamisse ja mitmeaastasesse planeerimisse.

Institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes on ette nähtud, et uue komisjoni koosseisu ametisse nimetamisel vahetavad ELi institutsioonid arvamusi uue ametiaja peamiste poliitiliste eesmärkide ja prioriteetide üle. Kohasel juhul koostavad nad komisjoni algatusel ühised järeldused, mille allkirjastavad nõukogu eesistuja, komisjoni president ja parlamendi president.

Ministrid tõstsid esile mitmeid 2019.–2024. aasta prioriteete, nagu ühtne turg, sotsiaalne mõõde ja õigusriik.

Võitlus hübriidohtudega

Nõukogu võttis ilma aruteluta vastu järeldused, millega kehtestatakse prioriteedid ja suunised ELi koostööks hübriidohtudega võitlemise ja vastupanuvõime suurendamise valdkonnas, tuginedes viimastel aastatel tehtud edusammudele. Järeldustes kutsutakse üles kasutama hübriidohtudega võitlemiseks terviklikku lähenemisviisi julgeolekule, mis hõlmaks kõiki asjaomaseid poliitikavaldkondi strateegilisemal, koordineeritumal ja sidusamal viisil.

Meil on väga hea meel, et liikmesriigid on kindlalt pühendunud jõupingutuste jätkamisele hübriidohtudega võitlemiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks. Sellised meetmed on hädavajalikud, et tagada meie kodanike igakülgne julgeolek. Kuigi esmane vastutus selles valdkonnas lasub liikmesriikidel, seisame me silmitsi ühiste ohtudega. Väga oluline on suurendada teadlikkust ja koordineerida jõupingutusi kõigis poliitikavaldkondades. Soome Euroopa asjade minister Tytti Tuppurainen

• Võitlus hübriidohtudega: Nõukogu kutsub üles võtma tõhustatud ühismeetmeid (pressiteade, 10. detsember 2019)

Bosnia ja Hertsegoviina

Nõukogu võttis ilma aruteluta vastu järeldused, milles käsitletakse komisjoni arvamust Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmeks astumise avalduse kohta.

Oma järeldustes väljendab nõukogu heameelt komisjoni arvamuse üle ning kutsub kõigi valitsustasandite täidesaatvaid ja seadusandlikke organeid tungivalt üles alustama arvamuses kindlaks määratud põhiprioriteetidega tegelemist kooskõlas Bosnia ja Hertsegoviina kodanike õigustatud püüdlustega liikuda edasi Euroopa Liidu suunas.

• Nõukogu järeldused, milles käsitletakse komisjoni arvamust Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta (pressiteade, 10. detsember 2019)

Kestlik Euroopa aastaks 2030

Nõukogu võttis ilma aruteluta vastu järeldused ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle 17 kestliku arengu eesmärgi rakendamise kohta ELis.

• Kestlik Euroopa aastaks 2030: nõukogu võttis vastu järeldused (pressiteade, 10. detsember 2019)