"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Euroopa asjade ministrite mitteametlik videokonverents, 23. veebruar 2021
Peamised tulemused
Euroopa Ülemkogu liikmete videokonverents
Euroopa asjade ministrid valmistasid ette Euroopa Ülemkogu liikmete mitteametlikku videokonverentsi, mis toimub 25.–26. veebruaril 2021. ELi juhid arutavad praegust olukorda seoses COVID-19 pandeemiaga, valmisolekut terviseohtudeks, julgeolekut ja kaitset ning suhteid lõunanaabrusega.
COVID-19 ja tervishoid
ELi juhid teevad kokkuvõtte epidemioloogilisest olukorrast. Nad jätkavad tööd, et koordineerida reageerimist COVID-19 pandeemiale, sealhulgas vaktsiinidele müügiloa andmist, nende tootmist ja kasutuselevõttu ning inimeste liikumist.
Juhid vahetavad arvamusi selle üle, kuidas tugevdada ELi vastupanuvõimet terviseohtudele.
Juhid arutavad ka viise, kuidas tugevdada rahvusvahelist tervishoiualast koostööd.
Julgeolek ja kaitse
Juhid peavad strateegilise mõttevahetuse Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemal.
ELi juhid vaatavad läbi käimasolevad algatused kaitseinvesteeringute, võimete arendamise ja operatiivse valmisoleku valdkonnas. Nad kavatsevad ka arutada tööd, mida tehakse ELi vastupanuvõime suurendamiseks, eelkõige seoses küberrünnete ja hübriidohtudega.
Lõunanaabrus
Juhid peavad strateegilise arutelu ELi suhete üle lõunanaabrusega. 2020. aasta detsembris võttis Euroopa Ülemkogu selle partnerluse kohta vastu järeldused. Juhid rõhutasid siis, et demokraatlik, stabiilsem, keskkonnahoidlikum ja jõukam lõunanaabrus on ELi strateegiline prioriteet.
Ministrid tegid kokkuvõtte Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi üle peetavatest institutsioonidevahelistest aruteludest.
Me vajame, et Euroopa tulevikku käsitlev konverents oleks liikmesriikide ja Euroopa kodanike vaheline kaasav arutelu selle üle, mida on vaja meie liidu ühiseks ülesehitamiseks. Konverents peab keskenduma pigem kodanike soovidele ja muredele kui ELi institutsioonidele. Nõukogu eesistujariigina teeme jätkuvalt kõik endast oleneva, et konverents võimalikult kiiresti käivitada.
Portugali Euroopa asjade riigisekretär Ana Paula Zacarias
Eesistujariik teavitas ministreid viimastest kõnelustest teiste ELi institutsioonidega, kusjuures 3. veebruaril lepiti kokku nõukogu muudetud seisukohas.
See muudetud seisukoht sisaldab ettepanekut kolme institutsiooni poolt moodustatud kolleegiumi kohta, mida kõrgeimal tasandil esindavad ühiste eesistujatena nõukogu eesistujariik, komisjoni president ja parlamendi president.
Ettepaneku kohaselt oleks olemas ka juhatus, mis koosneks võrdsetel alustel Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajatest.
Konverents peaks alustama tegevust käesoleval aastal ning koostama ja avaldama tulemused 2022. aasta kevadel.
Ministrid vahetasid arvamusi Euroopa demokraatia tegevuskava üle pärast Euroopa Komisjoni esialgset ettekannet 8. detsembril 2020.
Komisjon võttis selle algatuse vastu 3. detsembril 2020 eesmärgiga tagada, et kodanikud saavad osaleda demokraatlikus süsteemis teadlike otsuste tegemise kaudu, mis on vaba ebaseaduslikust sekkumisest ja manipuleerimisest.
Euroopa asjade ministrid hindasid ELi ja Ühendkuningriigi suhete hetkeseisu esimest korda pärast kaubandus- ja koostöölepingu allkirjastamist 2020. aasta detsembris.
EL ja Ühendkuningriik leppisid 24. detsembril 2020 kokku, et kuni ELi ratifitseerimisprotsessi lõpuleviimiseni ja lepingute ametliku jõustumiseni kohaldatakse kaubandus- ja koostöölepingut ja salastatud teabe kaitse lepingut ajutiselt alates 1. jaanuarist 2021.
EL otsustas eelmisel nädalal taotleda ratifitseerimisprotsessi pikendamist 30. aprillini 2021, et anda piisavalt aega lepingu õiguskeeleliseks viimistlemiseks kõigis 24 keeles, enne kui nõukogu ja Euroopa Parlament lepingu läbi vaatavad. Ajutise kohaldamise lõppkuupäeva muutmiseks tuleb ELi ja Ühendkuningriigi partnerlusnõukogus võtta vastu ühine otsus. Kui uus kuupäev on kokku lepitud, küsib nõukogu Euroopa Parlamendilt nõusolekut. Kui see on heaks kiidetud, saab nõukogu teha viimase sammu, võttes vastu otsuse kaubandus- ja koostöölepingu sõlmimise kohta.