Tsiviil- ja sõjalised missioonid ja operatsioonid
Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika võimaldab ELil viia väljaspool ELi läbi tsiviil- ja sõjalisi missioone ja operatsioone, tuginedes ELi liikmesriikide operatsioonivõimetele.
Mis on ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika?
Lissaboni lepingu allkirjastamisega 2009. aastal asendati Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (ÜJKP).
ÜJKP on kaitse- ja kriisiohjevaldkonna koostööraamistik. ELi riigid peavad ÜJKP rakendamiseks tegema tsiviil- ja sõjalised võimed ELile kättesaadavaks.
ÜJKPd käsitlevad otsused teeb Euroopa Liidu Nõukogu ühehäälselt. ÜJKP valdkonna otsuste ettepanekute tegemise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.
Konfliktidele ja kriisidele reageerimine
Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika võimaldab ELil viia välismaal läbi tsiviil- ja sõjalisi, sealhulgas täitevvolitustega missioone ja operatsioone, tuginedes ELi liikmesriikide operatsioonivõimetele.
ÜJKP raames võib täita järgmist liiki ülesandeid:
humanitaar- ja päästeülesanded
konfliktide ennetamine
lahingujõudude ülesanded kriisiohjes
ühised desarmeerimisoperatsioonid
tsiviil- ja sõjalised nõustamis- ja abistamisülesanded
konfliktijärgse stabiliseerimisega seotud ülesanded
Oma missioonide ja operatsioonide kaudu püüab EL reageerida konfliktidele ja kriisidele, suurendada partnerite suutlikkust ning lõppkokkuvõttes kaitsta Euroopa Liitu ja selle kodanikke.
Alates 2003. aastast on EL käivitanud üle 40 missiooni ja operatsiooni kogu maailmas. Praegu on käimas 22 ÜJKP missiooni ja operatsiooni:
- 13 tsiviilmissiooni
- 8 sõjalist missiooni/operatsiooni
- 1 tsiviil-sõjalist missiooni/algatust
Tsiviilmissioonid
- Nõuandemissioon Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine)
- Nõuandemissioon Iraagi julgeolekusektori reformi toetuseks (EUAM Iraq)
- Nõuandemissioon Kesk-Aafrika Vabariigis (EUAM RCA)
- Integreeritud piirihalduse abimissioon Liibüas (EUBAM Libya)
- Piirihaldamise abimissioon Rafahi piiriületuspunktis (EU BAM Rafah)
- Võimete tugevdamise missioon Malis (EUCAP Sahel Mali)
- Võimete tugevdamise missioon Somaalias (EUCAP Somalia)
- Missioon Armeenias (EUM Armenia)
- Vaatlusmissioon Gruusias (EUMM Georgia)
- Partnerlusmissioon Armeenias (EUPM ARMENIA)
- Partnerlusmissioon Moldova Vabariigis (EUPM Moldova)
- Politseimissioon Palestiina aladel (EUPOL COPPS)
- Õigusriigimissioon Kosovos* (EULEX Kosovo)
Sõjalised missioonid ja operatsioonid
- Sõjalise abi missioon Mosambiigis (EUMAM Mozambique)
- Sõjalise abi missioon Ukraina toetuseks (EUMAM Ukraine)
- Sõjaline operatsioon Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea)
- Sõjaline operatsioon Vahemerel (EUNAVFOR MED IRINI)
- Sõjaline operatsioon, millega toetatakse meresõidu turvalisust India ookeani lääneosas ja Punases meres (EUNAVFOR Atalanta)
- Merendusjulgeoleku operatsioon meresõiduvabaduse kaitsmiseks seoses Punase mere kriisiga (EUNAVFOR ASPIDES)
- Väljaõppemissioon Somaalias (EUTM Somalia)
- Väljaõppemissioon Kesk-Aafrika Vabariigis (EUTM RCA)
Tsiviil-sõjaline tegevus
- Piirkondlik nõuande- ja koordineerimisüksus Sahelis (RACC)
- Julgeoleku- ja kaitsealgatus Guinea lahe Lääne-Aafrika riikide toetuseks (EU SDI GoG)
* Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
Sõjalisi operatsioone ja missioone rahastatakse Euroopa rahutagamisrahastust. ELi eelarvest rahastatakse tsiviilmissioonide ühiseid kulusid osaliselt
Tsiviiltegevust käsitlev kokkulepe
22. mail 2023 kiitis nõukogu heaks uue ÜJKP tsiviiltegevust käsitleva kokkuleppe. Selle kokkuleppe eesmärk on tugevdada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviiltegevust ning suurendada tsiviilmissioonide tulemuslikkust, mõju, paindlikkust ja jõulisust. Uus kokkulepe tugineb 2018. aasta novembris vastu võetud esimesele kokkuleppele.
ÜJKP otsuseid tegevad organid
ELi liikmesriigid on loonud alalised poliitilised, sõjalised ja tsiviilstruktuurid, et Euroopa Liit saaks täielikult täita oma kriisiohjekohustusi ja olla üks ülemaailmse julgeoleku tagajaid.
Välisasjade nõukogu
Välisasjade nõukogu kaitsekoosseisus kohtuvad Euroopa Liidu liikmesriikide kaitseministrid.
Välisasjade nõukogu istungeid juhatab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kõrget esindajat abistab Euroopa välisteenistus.
Poliitika- ja julgeolekukomitee
Poliitika- ja julgeolekukomitee (PJK) koosneb liikmesriikide suursaadikutest ning selle eesistuja on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esindaja.
PJK jälgib rahvusvahelist olukorda seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga hõlmatud aspektidega ning aitab kindlaks määrata selle valdkonna poliitikameetmeid. Samuti kannab PJK nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel hoolt kriisiohjemissioonide poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise eest.
Euroopa Liidu sõjaline komitee
Euroopa Liidu sõjaline komitee (ELSK) on kõrgeim sõjaline organ nõukogu raames. See koosneb liikmesriikide relvajõudude juhatajatest, keda esindavad regulaarselt nende alalised sõjalised esindajad.
ELSK juhib kogu sõjalist tegevust ELi raamistikus ning annab poliitika- ja julgeolekukomiteele sõjalist nõu ja soovitusi.
Kriisiohje tsiviilaspektide komitee
Kriisiohje tsiviilaspektide komitee (CIVCOM) on poliitika- ja julgeolekukomitee nõuandev organ tsiviilkriisiohje valdkonnas, eelkõige seoses ÜJKP tsiviiltegevusega. Selle tegevus hõlmab uute missioonide kavandamisdokumentide ettevalmistamist ning nende missioonidega seotud strateegiate ja põhimõtete ning tsiviilkriisiohjevõimete väljatöötamist.
Poliitilis-sõjaline töörühm
Poliitilis-sõjaline töörühm (PMG) teeb ÜJKP valdkonnas ettevalmistavat tööd poliitika- ja julgeolekukomitee jaoks. See töö hõlmab ELi sõjaliste ja tsiviil-sõjaliste küsimuste poliitilisi aspekte, sh kontseptsioone, võimeid ning operatsioone ja missioone.
Eelkõige vastutab ta partnerluste eest kolmandate riikide ja muude organisatsioonidega, sealhulgas NATOga, ning õppuste eest.
Lisateave
Euroopa rahutagamisrahastu
Alaline struktureeritud koostöö (PESCO)
Euroopa kaitsevalmidus
Viimati läbi vaadatud: 21. aprill 2026