"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Euroopa asjade ministrite mitteametlik videokonverents, 20. aprill 2021
Peamised tulemused
Iga-aastane õigusriigidialoog
Ministrid pidasid iga-aastase õigusriigidialoogi raames riigipõhise arutelu, mis hõlmas arengusuundi õigusriigi valdkonnas viies liikmesriigis: Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania ja Prantsusmaa.
Tegemist oli teise riigipõhise aruteluga, mis toimus nõukogus pärast eelmise aasta novembris toimunud arutelu, kus keskenduti olukorrale Belgias, Bulgaarias, Tšehhis, Taanis ja Eestis. See on osa tugevdatud ja struktureeritumast lähenemisviisist, mille eesmärk on parandada veelgi õigusriigi olukorda kõikides liikmesriikides nõukogu poolt 2014. aastal vastu võetud järelduste raames, millega nimetatud dialoog algatati.
Üldine eesmärk on veelgi parandada õigusriigi olukorda Euroopa Liidus, muu hulgas tugevdades sõltumatuid kohtusüsteeme, luues tõhusad korruptsioonivastased raamistikud, mis edendavad läbipaistvust ja aruandekohustust, kehtestades kaitsemeetmed meedia mitmekesisuse ning muude võimude tasakaaluga seotud küsimuste jaoks ning tuues kodanikke otsustusprotsessile lähemale. See võimaldab pidada avatud ja konstruktiivset arutelu õigusriigi olukorra üle kõigis liikmesriikides.
Portugali Euroopa asjade riigisekretär Ana Paula Zacarias
Euroopa asjade ministrid hindasid viimaste sündmuste valguses ELi ja Ühendkuningriigi suhete seisu.
3. märtsil 2021 teatas Ühendkuningriigi valitsus oma kavatsusest lükata Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli täielik kohaldamine ühepoolselt edasi. EL saatis 15. märtsil Ühendkuningriigile ametliku kirja protokolli sisuliste sätete ja hea usu kohustuse rikkumise kohta ning poliitilise kaaskirja, milles kutsus Ühendkuningriigi valitsust üles olukorda parandama. Samal ajal toimuvad ELi ja Ühendkuningriigi vahel tehnilise tasandi kontaktid, et leida protokolli raames kiired pragmaatilised lahendused. Ühiste lahenduste leidmiseks tehtavate ELi üldiste jõupingutuste raames kohtus komisjoni asepresident Maroš Šefčovič 16. aprillil 2021 mitteametlikult Lord David Frostiga.
2020. aasta detsembris jõudsid ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkijad kokkuleppele kaubandus- ja koostöölepingu ning salastatud teabe kaitse lepingu suhtes, mida kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2021. 23. veebruaril 2021 otsustas ELi ja Ühendkuningriigi partnerlusnõukogu pikendada ajutist kohaldamist kuni 30. aprillini 2021, et anda piisavalt aega lepingute õiguskeeleliseks viimistlemiseks. Nõukogu taotles 26. veebruaril 2021 Euroopa Parlamendi nõusolekut oma otsusele lepingute sõlmimise kohta.
Euroopa asjade ministrid tegid kokkuvõtte COVID-19 pandeemiast ja ELi reageerimisest sellele, käsitledes olukorda seoses vaktsiinidega, käimasolevat tööd roheliste digitõenditega ning epidemioloogilist olukorda ja reisipiiranguid.
ELi suursaadikud kiitsid 14. aprillil heaks nõukogu volitused parlamendiga peetavateks läbirääkimisteks roheliste digitõendite üle, mille eesmärk on hõlbustada inimeste turvalist vaba liikumist ELis COVID-19 pandeemia ajal. Seadusandliku tavamenetluse raames toimuvad läbirääkimised on kavandatud maikuuks, eesmärgiga viia need lõpule juunis. Käimasolev tehniline töö koostalituslike digitaalsete COVID-19 tõendite kasutuselevõtmiseks on osa ettevalmistustest, et kujundada ühine lähenemisviis piirangute järkjärguliseks kaotamiseks tulevikus. Raske epidemioloogilise olukorra tõttu jäävad praegused meetmed, sealhulgas mittehädavajalikku reisimist käsitlevad meetmed, esialgu siiski kehtima.
Laienemine ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess
Eesistujariik andis teavet laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi seisu kohta ning oma kavatsuste kohta järgmisteks kuudeks.
Olulised küsimused selles valdkonnas on muu hulgas IPA III määruse üle peetavate läbirääkimiste seis, käimasolevad arutelud Montenegro ja Serbia suhtes kohaldatava muudetud laienemismetoodika üle ning valitsustevaheliste konverentside korraldamine Lääne-Balkani kandidaatriikidega.
Pärast Euroopa tuleviku teemalise konverentsi juhatuse kaht esimest koosolekut teavitas eesistujariik Euroopa asjade ministreid kõnealuse konverentsi seisust.
Euroopa tuleviku teemalise konverentsi eesmärk on kaasata kodanikke osalema ulatuslikus mõttevahetuses selle üle, milline võiks olla Euroopa tulevik järgmisel kümnendil ja pärast seda, pidades silmas ka COVID-19 pandeemiat.
Üldine eesmärk on veelgi parandada õigusriigi olukorda Euroopa Liidus, muu hulgas tugevdades sõltumatuid kohtusüsteeme, luues tõhusad korruptsioonivastased raamistikud, mis edendavad läbipaistvust ja aruandekohustust, kehtestades kaitsemeetmed meedia mitmekesisuse ning muude võimude tasakaaluga seotud küsimuste jaoks ning tuues kodanikke otsustusprotsessile lähemale. See võimaldab pidada avatud ja konstruktiivset arutelu õigusriigi olukorra üle kõigis liikmesriikides.
