Üldasjade nõukogu, 28. jaanuar 2025

Peamised tulemused

Eesistujariik tutvustas oma prioriteete üldasjade nõukogu valdkonnas ning ministrid vahetasid arvamusi õigusriigi olukorra üle Portugalis, Rumeenias, Sloveenias ja Ungaris.

Poola eesistumine toimub rahutul ajal. Riskid on reaalsed ja meie vastutus on suur. Me teeme üldasjade nõukogus koos teiste ELi ministritega kõvasti tööd selliste teemadega nagu laienemine ning ELi ja Ühendkuningriigi suhted ning alustame läbirääkimisi ELi mitmeaastase eelarve üle. ELi laienemine on väga oluline ja me soovime seda protsessi kiirendada nii idas (Ukraina ja Moldova) kui ka Lääne-Balkanil.

Poola Euroopa Liidu asjade minister Adam Szłapka

Eesistujariigi prioriteedid

Eesistujariik Poola tutvustas oma eesistumisperioodi prioriteete. Peamine prioriteet on julgeolek selle seitsmes mõõtmes: välis-, sise-, teabe-, majandus-, energia-, toidu- ja tervisejulgeolek. Selles kontekstis on eesistujariik Poola oma eesistumisajaks seadnud järgmised üldised prioriteedid:

• kaitse ja julgeolek
• inimeste ja piiride kaitse
• vastupanu välissekkumisele ja desinformatsioonile
• turvalisuse ja ettevõtlusvabaduse tagamine
• energiapööre
• konkurentsivõimeline ja vastupidav põllumajandus
• tervisejulgeolek

Üldasjade nõukogu töö keskmes on õigusriigi põhimõtte kaitsmine, ELi laienemine ja sisereformid, välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastane võitlus, demokraatia vastupanuvõime tugevdamine ELis ja selle naabruses, koostöö arendamine Ühendkuningriigiga ning uue mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste ettevalmistamine.

• Eesistujariigi Poola prioriteedid
• Eesistujariigi Poola programm

Iga-aastane õigusriigidialoog

Iga-aastase õigusriigidialoogi raames pidasid ministrid põhjaliku arvamuste vahetuse õigusriigi olukorra üle Portugalis, Rumeenias, Sloveenias ja Ungaris.

Tegemist oli riigipõhiste arutelude 11. vooruga; eelmised toimusid novembris 2020, aprillis ja novembris 2021, aprillis ja detsembris 2022, märtsis ja oktoobris 2023 ning jaanuaris, mais ja novembris 2024.

Arutelu käigus tutvustas Euroopa Komisjon iga liikmesriigi puhul vastava riigipõhise peatüki peamisi järeldusi oma 2024. aasta aruandes õigusriigi olukorra kohta. Seejärel tutvustas asjaomane liikmesriik oma riigi peamisi arenguid ja selle õigusriigiraamistiku konkreetseid aspekte. Järgnes kommentaaride ja küsimuste voor, kus teised delegatsioonid said võimaluse jagada oma kogemusi ja parimaid tavasid seoses kõnealuste arengutega.

Järgmine riigipõhine arutelu toimub eeldatavasti üldasjade nõukogu 27. mai 2025. aasta istungil ning siis keskendutakse Belgiale, Rootsile, Slovakkiale ja Soomele.

• 2024. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta (Euroopa Komisjon)
• Õigusriigi olukorda käsitleva viienda, 2024. aasta aruande kohaselt suudab EL õigusriigiga seotud probleemidega paremini toime tulla (Euroopa Komisjoni pressiteade, 24. juuli 2024)
• Nõukogu õigusriigidialoogi hindamine – eesistujariigi järeldused, (nõukogu pressiteade, 12. detsember 2023)
• Õigusriigi toetamise mehhanismid (taustteave)
• Õigusriigi põhimõte (taustteave)

Muud küsimused

Prantsusmaa delegatsioon tõstatas küsimuse valimisprotsesside usaldusväärsusest Euroopas, eelkõige välissekkumise kasvava ohu kontekstis.

Tšehhi delegatsioon esitas mitteametliku dokumendi, milles rõhutatakse, kui oluline on veelgi edendada Ukraina ja Moldova järkjärgulist integreerimist ELi ühtsele turule.