"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Ministrid vahetasid arvamusi ELi laienemisprotsessi üle ja kiitsid heaks nõukogu järeldused laienemise kohta.
Need nõukogu järeldused käsitlevad kuut Lääne-Balkani partnerit, Türgit, Ukrainat, Moldova Vabariiki ja Gruusiat. Järeldustes hinnatakse iga ELi partneri olukorda ja esitatakse suunised reformiprioriteetide kohta.
Nõukogu järeldused laienemise kohta on tugev sõnum meie toetusest partnerite jõupingutustele ühinemise suunas liikumiseks, võttes aluseks saavutatust lähtumise põhimõtte. Tasakaalustatud ja usaldusväärne laienemine on olnud eesistujariigi Ungari üks peamisi prioriteete ning väljendame suurt heameelt protsessi uue hoo ja meie eesistumisperioodil tehtud märkimisväärsete edusammude üle. Need järeldused annavad järgnevateks aastateks tugeva tõuke laienemisele Lääne-Balkani piirkonnas ja mujal.
Ministrid vahetasid arvamusi ELi ja Ühendkuningriigi suhete tugevdamise üle. Arutelul võeti arvesse tehnilise tasandi ettevalmistavat tööd, mille eesmärk on uurida võimalusi suhete süvendamiseks Ühendkuningriigiga, arvestades ka Ühendkuningriigi nn punaseid jooni.
Arutelu käigus väljendasid ministrid heameelt Ühendkuningriigi soovi üle tõhustada strateegilist koostööd ELiga ning rõhutasid, kui tähtis on koostöö Ühendkuningriigi kui sarnaselt meelestatud partneri ja liitlasega, eeskätt praeguses geopoliitilises kontekstis. Nad väljendasid oma valmisolekut kaaluda Ühendkuningriigi konkreetseid ideid tuginemaks olemasoleva koostööle, töötades paketipõhise lähenemisviisi raames pragmaatilises vaimus ning juhindudes Euroopa Ülemkogu poolt 2017. aastal sätestatud aluspõhimõtetest.
Sellega seoses rõhutasid nad eelkõige vajadust tagada õiguste ja kohustuste tasakaal ning sidusus ELi ja muude kolmandate riikide vaheliste suhetega, samuti nelja vabaduse jagamatus ja ELi sõltumatus otsuste tegemisel. Nad tuletasid ka meelde kehtivate lepingute täieliku ja täpse rakendamise vajadust, kuna see loob tulevasele tegevuskavale vajaliku kindla aluse, ning vajadust tagada nõukogupoolne poliitiline juhtimine selles protsessis.
Ministrid leidsid, et praegune geopoliitiline olukord nõuab tihedat koostööd Ühendkuningriigiga välis- ja julgeolekupoliitika alal kui prioriteetses valdkonnas. Arutelus mainiti mitut muud prioriteetset valdkonda, nagu noortevahetused, kalandus ja energeetika, mida peetakse Ühendkuningriigiga partnerluse edendamisel väga oluliseks.
Euroopa Ülemkogu poolt 2017. aastal heaks kiidetud põhimõtteid järgides võiks arutada ka muid valdkondi, nagu heitkogustega kauplemise süsteemi ühendamine ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed.
Komisjon teavitas ministreid läbirääkimistest laiaulatusliku meetmepaketi üle, millega soovitakse ajakohastada ja süvendada kahepoolseid suhteid ELi ja Šveitsi vahel.
Paketi põhielemendid on järgmised:
institutsioonilist ja riigiabi käsitlevad sätted, mis lisatakse siseturuga seotud kehtivatesse ja tulevastesse kokkulepetesse Šveitsiga
kokkulepe, mis võimaldab Šveitsil osaleda ELi programmides, sealhulgas programmis „Euroopa horisont“
kokkulepe Šveitsi alalise rahalise panuse kohta sotsiaalsesse ja majanduslikku ühtekuuluvusse ELis
kokkulepped elektri, toiduohutuse ja tervise alal
Arutelu käigus väljendasid ministrid heameelt läbirääkimistel tehtud edusammude üle ning kutsusid komisjoni üles jätkama jõupingutusi, et läbirääkimised 2024. aasta lõpuks edukalt lõpule viia.
Ministrid vahetasid arvamusi Euroopa tuleviku üle, keskendudes Mario Draghi aruande „The Future of European Competitiveness“ („Euroopa konkurentsivõime tulevik“) peatükile juhtimise tugevdamise kohta. Selles peatükis esitatakse mitmed kaalutlused ja konkreetsed ettepanekud, mis on seotud ELi institutsioonilise ülesehituse ja toimimisega ning mille eesmärk on keskendada töö ümber valdkondadele, kus ELi tegevusel on suurim lisaväärtus, kiirendada tööd prioriteetsetes valdkondades ja lihtsustada norme.
Arutelu käigus rõhutasid ministrid vajadust lihtsustada ELi õigusakte ning vähendada ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate regulatiivset koormust. Samuti toetasid nad ELi protsesside ühtlustamist ja paremat koordineerimist, et saavutada paremini ELi konkurentsivõime eesmärke.
Kuigi toetati kõigi aluslepingute kohaste võimaluste uurimist, et muuta EL paindlikumaks, ning mitu ministrit toetas kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise laiendamist mõnes valdkonnas, väljendasid teised ministrid reservatsioone, tuues esile selle, et tähtis on säilitada ELi ühtsus ja võtta arvesse liikmesriikide mureküsimusi tundlikes valdkondades.
Eesistujariik andis ka ülevaate aruteludest, mis on toimunud nõukogu erinevates koosseisudes seoses mõne ELi poliitikavaldkonna tulevikuga.
Nõukogu kinnitas oma 18 kuu programmi, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2025 kuni 30. juunini 2026.
Programmi valmistasid ette järgmised eesistujariigid Poola, Taani ja Küpros ning välisasjade nõukoguga seotud küsimustes kõrge esindaja koostöös komisjoniga.
Muude küsimuste all teavitas eesistujariik ministreid institutsioonidevahelise eetikaorgani loomise seisust ning nõukogu aruteludest Sauli Niinistö aruande üle, mis käsitleb Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamist.
Komisjon andis nõukogule ülevaate Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete 2010. aasta raamkokkuleppe läbivaatamise üle peetavatest läbirääkimistest.
Nõukogu võttis samuti aruteluta vastu päevakorrapunktid, mis on esitatud seadusandliku tegevusega seotud ja muu kui seadusandliku tegevusega seotud A-punktide nimekirjas.
