Küpsiseid kasutame selleks, et nõukogu veebisaidi sirvimine oleks nii mugav kui võimalik. Teatavaid küpsiseid kasutatakse veebisaidi külastuste statistiliste koondandmete kogumiseks, mis aitab meil veebisaiti pidevalt täiustada ja teie vajadustega paremini arvestada. Muid küpsiseid kasutatakse veebisaidi töökindluse parandamiseks ja turvalisuse tagamiseks.
Teie loal kasutame AT internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine teie jaoks võimalikult ladusaks.
Kui soovite saada küpsiste kohta rohkem teavet, kuidas ja miks me neid kasutame ning kuidas oma seadeid muuta, vaadake meie küpsistega seotud põhimõtete lehekülge.
Kuidas EL saavutab 2050. aastaks kliimaneutraalsuse?
Euroopa tulevik sõltub meie planeedi tervisest. Praegused kliima ja keskkonnaga seotud väljakutsed nõuavad kiiret ja ambitsioonikat reageerimist.
EL on pühendunud kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja Euroopa ühiskonna ja majanduse ümberkujundamist, mis peab olema kulutõhus, õiglane ja sotsiaalselt tasakaalustatud.
Euroopa rohelist kokkulepet käsitlevas Euroopa Komisjoni teatises nähakse ette poliitilised algatused, mille eesmärk on aidata ELil saavutada oma 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk. Nõukogu arutab Euroopa rohelise kokkuleppe seadusandlikke ja muid algatusi siis, kui komisjon on need esitanud.
Euroopa Ülemkogu kutsus oma 2019. aasta juuni järeldustes üles tegema rohkem jõupingutusi kliimamuutuste vastu võitlemiseks ning palus komisjonil edendada tööd kliimaneutraalse ELi saavutamiseks kooskõlas Pariisi kokkuleppest tulenevate ELi rahvusvaheliste kohustustega.
EL saab võtta ja peab võtma juhtrolli, muutes kliimaneutraalsuse saavutamiseks põhjalikult enda majandust ja ühiskonda.
Uus strateegiline tegevuskava 2019–2024, vastu võetud 2019. aasta juunis
11. detsembril 2019 esitas komisjon oma teatise Euroopa rohelise kokkuleppe kohta. Roheline kokkulepe on ELi uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on suunata Euroopa teele, mis viib ümberkujundamisele kliimaneutraalseks, õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks, millel on nüüdisaegne, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline majandus.
Euroopa Ülemkogu 2019. aasta detsembri kohtumisel võtsid ELi juhid teadmiseks komisjoni teatise Euroopa rohelise kokkuleppe kohta ning rõhutasid taas ELi tahet võtta juhtroll ülemaailmses kliimamuutuste vastases võitluses, kinnitades järeldustes ELi eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Üleminek kliimaneutraalsusele toob kaasa märkimisväärseid võimalusi, nagu potentsiaal majanduskasvuks, uuteks ärimudeliteks ja turgudeks, uuteks töökohtadeks ja tehnoloogia arenguks.
Vaid aasta hiljem, 2020. aasta detsembris kinnitas Euroopa Ülemkogu oma tahet minna ELis üle rohelisele majandusele. ELi juhid kiitsid heaks uue siduva ELi eesmärgi, mis näeb ette vähendada liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrra võrreldes 1990. aastaga, mis on rohkem kui 2014. aastal kokku lepitud eesmärk vähendada 2030. aastaks heidet vähemalt 40%. ELi juhid kutsusid nõukogu ja parlamenti üles kajastama uut eesmärki Euroopa kliimaseaduse ettepanekus, mille komisjon esitas osana rohelisest kokkuleppest, ja selle ettepaneku kiiresti vastu võtma.
Euroopa Ülemkogu ja ELi nõukogu roll Euroopa rohelises kokkuleppes
Euroopa Ülemkogu annab poliitilisi suuniseid ELi poliitika kohta. ELi kohustus saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, mida ELi juhid kajastasid strateegilises tegevuskavas ja mida nad kinnitasid 2019. aasta detsembris, seab järgmisteks aastateks selge eesmärgi.
Komisjon esitab rohelise kokkuleppe raames avaldatud ettepanekud ja algatused ELi nõukogule ja parlamendile. Nõukogu eri koosseisudes kohtuvad ELi ministrid arutavad kavandatavaid seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke meetmeid.
Seadusandlike ettepanekute puhul on lõppeesmärk võtta vastu õigusakt, enamasti seadusandliku tavamenetluse korras, mille puhul nõukogu ja Euroopa Parlament otsustavad kaasseadusandjatena.
Euroopa rohelises kokkuleppes rõhutatakse vajadust tervikliku lähenemisviisi järele, mille puhul kõik ELi meetmed ja poliitika aitavad kaasa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Komisjoni teatises kuulutati välja algatused, mis hõlmavad mitmeid poliitikavaldkondi, sealhulgas kliima, keskkond, energia, transport, tööstus, põllumajandus ja kestlik rahandus, mis on kõik omavahel tihedalt seotud.
Lisaks vaadatakse rohelise kokkuleppe raames läbi kõik praegused kliimaneutraalsuse eesmärgiga seotud poliitikameetmed ning vajaduse korral muudetakse neid kooskõlas suuremate kliimaeesmärkidega. Need hõlmavad näiteks kehtivaid õigusakte kasvuhoonegaaside heitkoguste, taastuvenergia ja energiatõhususe kohta.
Euroopa kliimaseadus
Komisjon teeb Euroopa kliimaseadusega ettepaneku sätestada ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk õigusaktis ja luua selle eesmärgi saavutamiseks vajalik raamistik.
Kavandatud Euroopa kliimaseaduse eesmärk on tagada, et kõik majandussektorid ja ühiskond panustaksid eesmärki saavutada netonullheide 2050. aastaks, ning selles esitatakse raamistik selle eesmärgi suunas tehtud edusammude hindamiseks. Samuti tehakse ettepanek seada 2030. aastaks uus ELi netoheite vähendamise eesmärk, mis on vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga.
Euroopa Ülemkogu 2020. aasta detsembri kohtumisel kinnitasid ELi juhid komisjoni esitatud ELi uue heitkoguste vähendamise eesmärgi ja kutsusid üles kliimaseaduse kiiresti vastu võtma.
Euroopa Ülemkogu juhtnööride kohaselt leppis keskkonna nõukogu kokku Euroopa kliimaseaduse suhtes, sealhulgas ELi uue 55% eesmärgi suhtes võetavas üldises lähenemisviisis.
Nõukogu ja parlament jõudsid 2021. aasta aprillis kliimaseaduse suhtes esialgsele kokkuleppele, mille mõlemad institutsioonid peavad enne lõplikku vastuvõtmist heaks kiitma.
Komisjon võtab kliimaseaduse järelmeetmena vastu ettepanekute paketi, mille eesmärk on kliima- ja energiaalased õigusaktid läbi vaadata ja ajakohastada, et tagada selle vastavus üldisele 2030. aastaks kokku lepitud eesmärgile.
Komisjon võttis 2020. aasta mais vastu ettepaneku ELi elurikkuse strateegia kohta aastani 2030. Strateegia eesmärk on suunata Euroopa elurikkus 2030. aastaks taastumise teele, millest on kasu nii inimestele, kliimale kui ka planeedile.
Strateegia raames kavandatud meetmed hõlmavad kaitsealade tugevdamist Euroopas ja kahjustatud ökosüsteemide taastamist, suurendades mahepõllumajandust, vähendades pestitsiidide kasutamist ja kahjulikku mõju ning istutades puid.
2020. aasta oktoobris võttis keskkonna nõukogu vastu järeldused elurikkuse kohta, milles kiideti heaks ELi elurikkuse strateegia 2030 eesmärgid. Liikmesriigid tunnistasid vajadust suurendada jõupingutusi, et tegeleda elurikkuse vähenemise ja looduse kadumise otseste ja kaudsete põhjustega. Nad kutsusid taas üles täielikult integreerima elurikkuse eesmärgid muudesse sektoritesse, nagu põllumajandus, kalandus ja metsandus, ning tagama ELi meetmete ühtse rakendamise nendes valdkondades.
Strateegia „Talust taldrikule“ eesmärk on aidata ELil saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks, muutes ELi praeguse toidusüsteemi kestlikumaks.
Lisaks toiduga kindlustatusele ja toiduohutusele, on strateegia peamised eesmärgid järgmised:
tagada piisav, taskukohane ja toitev toit maakera võimaluste piires
tagada kestlik toidutootmine, muu hulgas vähendades oluliselt pestitsiidide, antimikroobikumide ja väetiste kasutamist ning suurendades mahepõllumajanduse osakaalu
edendada toidu kestlikumat tarbimist ja tervislikumat toitumist
vähendada toidukadu ja toidujäätmeid
võidelda toidupettuse vastu tarneahelas
parandada loomade heaolu
Nõukogu võttis oktoobris 2020 vastu järeldused strateegia kohta, milles kinnitatakse eesmärki arendada välja Euroopa kestlik toidusüsteem tootmisest tarbimiseni. Järeldustega kaasneb kolmekordne poliitiline sõnum liikmesriikidelt, kes leppisid kokku, et tagatakse:
piisava ja taskukohase toidu kättesaadavus, aidates samas kaasa ELi kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks
rahuldav sissetulek ja tugev toetus esmatootjatele
ELi põllumajanduse konkurentsivõime ülemaailmsel tasandil
Euroopa tööstusstrateegia ja ringmajanduse tegevuskava
EL toetub kliimaneutraalsusele ülemineku eestvedamisel ja digitaalse juhtpositsiooni saavutamisel Euroopa tööstusele. Eesmärk on muuta ELi tööstus muutuste, innovatsiooni ja majanduskasvu kiirendajaks ja võimaldajaks.
Euroopa Ülemkogu kutsus 2019. aasta märtsis Euroopa Komisjoni üles esitama tööstuspoliitika pikaajalise visiooni. Nõukogu võttis 2019. aasta mais vastu järeldused, milles esitati visioon Euroopa tööstusest 2030. aastal. Komisjon avaldas 2020. aasta märtsis oma uue tööstusstrateegia.
Nõukogu võttis 2020. aasta novembris vastu järeldused uue strateegia kohta, milles sätestatakse, kuidas COVID-19 kriisist taastumist saaks kasutada Euroopa tööstuse dünaamilisuse, vastupanu- ja konkurentsivõime suurendamiseks. Nõukogu kordas, et taastumine peaks olema õiglane, põhinema konkurentsivõime, ühtse turu integratsiooni, kestlikkuse, ühtekuuluvuse, kaasatuse, solidaarsuse ning ringmajanduse ja keskkonnakaitse põhimõtetel ning peaks järgima sotsiaalseid standardeid.
Majanduskasvu lahtisidumine ressursikasutusest ning üleminek ringsüsteemidele tootmises ja tarbimises on võtmetähtsusega, et saavutada ELi kliimaneutraalsus 2050. aastaks.
2020. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon uue ringmajanduse tegevuskava, mille kohta nõukogu võttis 2020. aasta detsembris vastu järeldused. Järeldustes rõhutatakse ka ringmajanduse rolli COVID-19st keskkonnahoidliku taastumise tagamisel.
Tegevuskavas on esitatud rohkem kui 30 meedet käsitlevat punkti, mis käsitlevad kestlike toodete kavandamist, ringlust tootmisprotsessides ning tarbijate ja avaliku sektori hankijate mõjuvõimu suurendamist. Selles käsitletakse selliseid sektoreid nagu elektroonika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, patareid ja akud, pakendid, plast, tekstiil, ehitus ja hooned ning toit.
Kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks on mõnes liikmesriigis ja piirkonnas keerulisem kui mujal. Näiteks sõltuvad mõned neist rohkem fossiilkütustest või neil on CO₂-mahukas tööstus, kus töötab märkimisväärne arv inimesi.
EL on võtnud kasutusele õiglase ülemineku mehhanismi, et pakkuda rahalist ja tehnilist tuge piirkondadele, mida vähese CO₂ heitega majanduse suunas liikumine kõige enam mõjutab. See aitab võtta ajavahemikul 2021–2027 kasutusele vähemalt 100 miljardit eurot järgmistes valdkondades:
inimesed ja kogukonnad – tööhõivevõimaluste ja ümberõppe hõlbustamine, eluasemete energiatõhususe parandamine ja kütteostuvõimetuse vastu võitlemine
ettevõtted – muuta üleminek vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiale investeeringute jaoks atraktiivseks, pakkudes rahalist toetust ning investeerides teadusuuringutesse ja innovatsiooni
liikmesriigid või piirkonnad – investeerimine uutesse rohetöökohtadesse, kestlikku ühistransporti, digitaalsesse ühenduvusse ja puhta energia taristusse
Kuna 75% ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest tuleneb energiakasutusest ja -tootmisest, on energiasektori CO₂ heite vähendamine oluline samm kliimaneutraalse ELi suunas.
Pärast seda, kui komisjon esitas 2020. aasta detsembris oma puhta energia strateegiad, võtsid ELi energeetikaministrid vastu järeldused järgmise kohta:
avamere taastuvenergia
vesinik
Nad arutasid ka ELi strateegiat, mis käsitleb energiasüsteemi integreerimist, mis on oluline energiatõhususe suurendamiseks ja soojuskadude vähendamiseks kogu Euroopas.
Kemikaalid on tänapäevase elatustaseme ja majanduse jaoks hädavajalikud. Siiski võivad kemikaalid olla inimestele ja keskkonnale kahjulikud. Nõukogu võttis 2021. aasta märtsis vastu järeldused, millega kiidetakse heaks komisjoni esitatud kestlikkust toetav ELi kemikaalistrateegia.
Strateegias esitatakse pikaajaline strateegiline visioon ELi kemikaalipoliitika jaoks, mille raames EL ja liikmesriigid soovivad:
paremini kaitsta inimeste tervist
suurendada tööstuse konkurentsivõimet
toetada mürgivaba keskkonna loomist
Kõnealune strateegia on Euroopa rohelise kokkuleppe ja selle nullsaaste eesmärgi oluline osa.
Netonullheitega ühiskonna ja majanduse jaoks on vaja, et liikuvussektor muutuks kestlikumaks ja arukamaks. Selleks et EL saavutaks kliimaneutraalsuse, peavad transpordisektori heitkogused vähenema 2050. aastaks hinnanguliselt 90%.
Kooskõlas rohelise kokkuleppe eesmärkidega töötas nõukogu hiljuti välja mõned seadusandlikud ja muud algatused:
Komisjon on võtnud muudes poliitikavaldkondades vastu ettepanekuid, mida ei ole veel nõukogus tutvustatud. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskavaga kavandatakse rohkem poliitikaettepanekuid.
Kliimamuutuste vastu võitlemine on Euroopa ja maailma tuleviku jaoks hädavajalik. 2019. aastal kinnitasid ELi juhid eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL. See oli kooskõlas kohustustega, mille EL ja selle liikmesriigid võtsid Pariisi kokkuleppe allkirjastamisel 2015. aastal. Mida tähendab kliimaneutraalsus? Ja kuidas EL selle eesmärgi saavutab, edendades samal ajal oma kodanike heaolu?
