Euroopa roheline kokkulepe
Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on meie tootmis- ja tarbimisviisi muutes luua puhtam, tervislikum ja kliimaneutraalne Euroopa.
Mis on Euroopa roheline kokkulepe?
Euroopa roheline kokkulepe on ELi majanduskasvustrateegia. 2019. aastal algatatud Euroopa roheline kokkulepe on poliitikaalgatuste pakett, mis aitab ELil minna üle rohelisele majandusele, mille lõppeesmärk on kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks.
See on ELi panus Pariisi kokkuleppesse, mille EL ja kõik selle riigid on ratifitseerinud ja mille eesmärk on hoida globaalne soojenemine maksimaalselt +1,5 °C, võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega.
Roheline kokkulepe toetab ELi ümberkujundamist õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks, millel on nüüdisaegne ja konkurentsivõimeline majandus.
Selles rõhutatakse, et kõik poliitikavaldkonnad peavad kaasa aitama kliimamuutuste vastu võitlemisele. Strateegiaga toetatakse meetmeid kõigis majandussektorites, hõlmates energeetikat, transporti, tööstust, põllumajandust, kestlikku rahastamist jm.
Rohelise kokkuleppe raames on nõukogu ja Euroopa Parlament kaasseadusandjatena vastu võtnud õigusaktid, millega muudeti strateegia visioon seadusteks ja normideks, mida kohaldatakse kõigis ELi liikmesriikides.
Miks meil on rohelist kokkulepet vaja?
Euroopa tulevik sõltub meie planeedi tervisest.
Inimtegevus põhjustab maailma keskmise temperatuuri tõusu, mis mõjutab kliimamustreid. Sagedasematel ja tugevamatel äärmuslikel ilmastikunähtustel on inimeste elule ja majandusele laastavad tagajärjed.
Meie praegused majandus- ja tarbimisharjumused ei vasta planeedi pakutavatele võimalustele ning kahjustavad keskkonda ja loodust. Koos oma majandusega sõltuma me täielikult toimivast keskkonnast ja ökosüsteemidest.
Mõned faktid:
Meetmed, mille eesmärk on peatada globaalne soojenemine ja kaitsta loodust, on ELi tuleviku ja selle kodanike heaolu jaoks hädavajalikud.
Kuigi rohepööre toob kaasa suured kulud, kuna see nõuab suuri investeeringuid meie majandusmudeli ümberkujundamisse, on tegevusetusega kaasnevad kulud palju suuremad. Kui me ei tee midagi kliimamuutustega võitlemiseks, võib ülemaailmne kahju sajandi lõpuks ulatuda hinnanguliselt kuni 12%ni SKPst.
Rohelise kokkuleppe peamised eesmärgid
Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on muuta EL 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks, vähendada saastet ning taastada hea tasakaal looduses ja ökosüsteemides.
Kliimaneutraalsus
Kasvuhoonegaaside heite järsk vähendamine, et EList saaks maailma esimene kliimaneutraalne piirkond.
Ringmajandus
Uus majandusmudel, kus tooteid taaskasutatakse, parandatakse ja võetakse ringlusse, vähendatakse jäätmeid ja säilitatakse ressursse.
Puhas tööstus
Edendada puhtamaid, säästvamaid ja energiatõhusamaid tööstusharusid, mis on edukad nii ELis kui ka ülemaailmsetel turgudel.
Tervislikum keskkond
Kava looduse taastamiseks ja nullsaaste saavutamiseks, et tagada tulevastele põlvkondadele tervislik keskkond.
Kestlikum põllumajandustootmine
Keskkonnahoidlikumad põllumajandustavad, et kaitsta keskkonda, pakkudes samal ajal tervislikku ja taskukohast toitu.
Kliimaõiglus ja õiglus
Kava muuta üleminek õiglaseks ja kaasavaks, et aidata üleminekust enim mõjutatud inimesi ja mitte kedagi kõrvale jätta.
Mõned peamised rohelise kokkuleppe poliitikavaldkonnad, millega nõukogu on tegelenud, on näiteks:
Kaheksa viisi, kuidas elu muutub ELis keskkonnahoidlikumaks
Üleminek keskkonnahoidlikumale eluviisile on äärmiselt oluline selleks, et võidelda kliimakriisiga ja vähendada sõltuvust fossiilkütustest, eriti Venemaalt pärit fossiilkütustest. EL ja selle 27 liikmesriiki töötavad paketi „Eesmärk 55“ raames välja uusi ühiseid õigusnorme, et vähendada ELi CO₂ jalajälge. Kuidas hakkavad uued normid mõjutama seda, kuidas me elame, töötame ja reisime? Lugege meie lugu, et heita pilk sellele, milline hakkab elu ELis olema 2030. aastal.
Nõukogu roll rohelise kokkuleppe rakendamisel
Euroopa Ülemkogu vastutab ELi üldise poliitilise strateegia ja suuniste kehtestamise eest. Juhid võtavad iga viie aasta järel vastu strateegilise tegevuskava, et määrata kindlaks ELi poliitilise töö prioriteedid. Euroopa roheline kokkulepe on 2019. aastal vastu võetud strateegilises tegevuskavas juhtide poolt kokku lepitud visiooni tulemus.
Pärast seda, kui Euroopa Komisjon käivitas rohelise kokkuleppe, tunnustas Euroopa Ülemkogu oma 2019. aasta detsembri järeldustes strateegia eesmärke.
Üleminek kliimaneutraalsusele toob kaasa märkimisväärseid võimalusi, nagu potentsiaal majanduskasvuks, uuteks ärimudeliteks ja turgudeks, uuteks töökohtadeks ja tehnoloogia arenguks.
Euroopa Ülemkogu järeldused, 12. detsember 2019
Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament tegutsevad vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele kaasseadusandjatena.
Lühidalt: komisjon esitas ettepanekud uute õigusaktide kohta, nagu on välja kuulutatud rohelise kokkuleppe strateegias. Nõukogu erinevates koosseisudes kokku tulnud ELi ministrid arutasid kavandatud meetmeid, tegid muudatusi ja pidasid parlamendiga läbirääkimisi õigusaktide lõpliku vormi üle, enne kui mõlemad institutsioonid need vastu võtsid ja neist sai ELi õigus.
„Eesmärk 55“: mida teeb EL, et kliimaeesmärgid jõuaksid õigusaktidesse? (Infograafik)
Viimati läbi vaadatud: 21. veebruar 2025