Seadusandlik tavamenetlus

Mis on seadusandlik tavamenetlus?

Seadusandlik tavamenetlus on kõige levinum menetlus ELi tasandil õigusaktide vastuvõtmiseks. Seda kasutatakse suures enamikus ELi poliitikavaldkondades.

Selle menetluse kohaselt peavad ELi nõukogu ja Euroopa Parlament omavahel läbirääkimisi ELi õigusaktide üle ja võtavad need ühiselt vastu. Nad on kaasseadusandjad.

Kuidas saavad ettepanekutest ELi õigusaktid?

Seadusandlik tavamenetlus samm-sammult

1. 1

   Ettepanek

   Euroopa Komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile uue ELi õigusakti ettepaneku.

2. 2

   Läbivaatamine (lugemine)

   Nõukogu ja parlament vaatavad kumbki ettepaneku läbi ja võivad seda muuta. Seda läbivaatamist nimetatakse lugemiseks. Üks menetlus võib hõlmata kuni kolme lugemist.

3. 3

   Vastuvõtmine

   Õigusakt võetakse vastu, kui nõukogu ja parlament jõuavad ühel kolmest lugemisest teksti suhtes kokkuleppele. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis õigusakti vastu ei võeta.

Üle 85% seadusandliku tavamenetluse alla kuuluvatest õigusaktidest võetakse vastu esimese lugemise lõpus või teise lugemise alguses.

Seadusandlik ettepanek

Euroopa Komisjoni ülesanne on esitada ettepanekuid uute ELi õigusaktide kohta. Seda nimetatakse algatusõiguseks. Komisjon juhindub oma töös poliitilistest prioriteetidest, milles Euroopa Ülemkogu on kokku leppinud ja mis on esitatud komisjoni tööprogrammis.

Komisjon esitab oma seadusandliku ettepaneku nõukogule ja Euroopa Parlamendile.

Samaaegselt edastab ta ettepaneku läbivaatamiseks liikmesriikide parlamentidele. Kui vaja, saadetakse ettepanek arvamuse saamiseks ka teistele ELi institutsioonidele ja organitele, näiteks Euroopa Majandus‑ ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Kas nõukogu võib teha seadusandlikke ettepanekuid?

Kuigi komisjon koostab seadusandlikud ettepanekud tavaliselt omal algatusel, võivad nõukogu, parlament või ELi kodanikud (Euroopa kodanikualgatuse kaudu) samuti paluda komisjonil esitada seadusandlik ettepanek. Seejärel komisjon otsustab, kas tegutseda või mitte, ning peab igal juhul oma otsust põhjendama.

Komisjoni algatusõigusest on vaid mõned erandid. Näiteks teatavates õigusalase koostöö valdkondades võivad ELi liikmesriigid esitada seadusandliku ettepaneku, kui seda toetab vähemalt veerand kõigist liikmesriikidest.

Ettepaneku läbivaatamine

Pärast ettepaneku saamist vaatavad nõukogu ja parlament selle üksikasjalikult läbi.

Nõukogus on igal lugemisel kaasatud kaks ettevalmistavat organit:

1. riikide ekspertidest koosnev töörühm, kes arutab ettepaneku tehnilisi aspekte
2. liikmesriikide ELi suursaadikutest koosnev alaliste esindajate komitee ehk COREPER, kes käsitleb tundlikumaid või poliitilisi küsimusi

Nõukogu teeb oma ettevalmistavate organite kaudu tööd eesmärgiga jõuda kokkuleppele ettepanekut käsitlevas ühises seisukohas, milles on kokku leppinud kõik liikmesriigid.

Euroopa Parlament koostab oma seisukoha asjaomastes komisjonides toimuvatel aruteludel.

Esimene lugemine

Euroopa Parlament võtab vastu oma esimese lugemise seisukoha, nõustudes ettepanekuga või tehes selle kohta muudatusettepanekuid.

Nõukogu vaatab parlamendi seisukoha läbi ja võib:

• selle heaks kiita; sel juhul võetakse õigusakt vastu
• esitada muudatusettepanekuid; sel juhul saadetakse muudetud tekst parlamendile tagasi teiseks lugemiseks

Tähtaeg: esimese lugemise läbiviimiseks tähtaeg puudub.

Nõukogu võib vastu võtta ka poliitilist seisukohta väljendava üldise lähenemisviisi, mis võimaldab parlamendil mõista, mis suunas arutelud nõukogus liiguvad, ja võib aidata läbirääkimisi edasi viia. Tavaliselt toimub see enne, kui Euroopa Parlament võtab vastu oma esimese lugemise seisukoha. Üldine lähenemisviis ei asenda siiski nõukogu ametlikku esimese lugemise seisukohta.

Üldist lähenemisviisi käsitlevad dokumendid, kui need on avalikustatud, on kättesaadavad nõukogu ametlikus dokumendiregistris.

• Viimased üldist lähenemisviisi käsitlevad dokumendid (nõukogu dokumendiregister)

Teine lugemine

Kui esimesel lugemisel kokkuleppele ei jõuta, jätkavad nii parlament kui ka nõukogu teineteise seisukohtade läbivaatamist.

Kõigepealt vaatab parlament läbi nõukogu esimese lugemise seisukoha ja võib:

• selle heaks kiita; sel juhul võetakse õigusakt vastu
• selle tagasi lükata; sel juhul õigusakti vastu ei võeta ja menetlus lõpetatakse
• teha muudatusettepanekuid; sel juhul saadetakse muudetud tekst tagasi nõukogule

Nõukogu vaatab parlamendi muudatusettepanekud läbi ja võib:

• kõik muudatusettepanekud heaks kiita; sel juhul võetakse õigusakt vastu
• heaks kiita ainult osa muudatusettepanekutest; sel juhul kutsutakse kokku lepituskomitee

Tähtaeg: igal institutsioonil on aega kolm kuud, kuid tähtaega on võimalik ühe kuu võrra pikendada.

• Lepituskomitee

Kompromisside leidmine kolmepoolsetel kohtumistel

Menetluse mis tahes etapis võivad nõukogu ja parlament pidada mitteametlikke kohtumisi, mida nimetatakse kolmepoolseteks kohtumisteks, et püüda oma seisukohti lähendada.

Kolmepoolsetel kohtumistel osalevad nõukogu, parlamendi ja komisjoni esindajad. Need võivad ulatuda ekspertide vahel peetavatest tehnilistest aruteludest kuni suursaadikute või ministrite ja Euroopa Parlamendi liikmete vaheliste poliitiliste läbirääkimisteni. Nõukogu poolel juhivad läbirääkimisi nõukogu rotatsiooni korras vahetuva eesistujariigi esindajad.

Kolmepoolsel kohtumisel saavutatud mitteametliku kokkuleppe peab iga institutsioon ametlikult heaks kiitma.

Menetluse ajalugu

ELi õigusaktide ühine vastuvõtmine nõukogu ja parlamendi poolt võeti kasutusele Maastrichti lepinguga (1993) ja seda nimetati kaasotsustamismenetluseks. Esialgu kohaldati seda ainult vähestes valdkondades, nagu ühtne turg, sisseränne, sotsiaalpoliitika ja keskkond.

Seejärel laiendati selle kohaldamisala järgmiste lepingutega:

• Amsterdami leping (1999) ja Nice’i leping (2003), millega menetlust laiendati täiendavatele poliitikavaldkondadele
• Lissaboni leping (2009), millega muudeti see peamiseks otsustamismenetluseks enamiku ELi õigusaktide puhul, nimetades selle ümber seadusandlikuks tavamenetluseks

Õiguslik alus

Seadusandlik tavamenetlus on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 289 ja 294.

• Euroopa Liidu toimimise leping

Lisateave

• ELi õigusaktide liigid
• Rakendus EU Law Tracker
• Seadusandliku tavamenetlusega vastuvõetavaid õigusakte käsitlev institutsioonidevaheline ühine käsiraamat
• Taani eesistumisperioodil (juuli – detsember 2025) seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud ettepanekud