Ringmajandus
Viimased uudised
Nõukogu võttis 16. detsembril 2024 ametlikult vastu määruse pakendite ja pakendijäätmete kohta.
Normidega vähendatakse märkimisväärselt pakendijäätmete teket, kehtestades siduvad korduskasutuse sihtmäärad, piirates teatavat liiki ühekorrapakendeid ja nõudes ettevõtjatelt kasutatavate pakendite miinimumini viimist. Määruses käsitletakse pakendite kogu olelusringi.
Pakendid
Ringmajanduse tegevuskava
2020. aasta märtsis esitas komisjon ringmajanduse tegevuskava, mis sisaldab üle 30 kavapunkti, mille eesmärk on:
- kestlike toodete arendamise ja tootmisprotsessides ringluse tagamine
- tarbijate mõjuvõimu suurendamine
- võtmesektoritele keskendumine
- jäätmete vähendamine
Kestlike toodete kavandamine
Mitme meetme eesmärk on tagada, et toodete vastupidavus ja parandatavus oleks parem ning et tarbijatel oleks võimalik teha kestlikumaid valikuid.
Ökodisain
Alates 2009. aastast on ökodisaini direktiiviga kehtestatud energiatõhususe nõuded, mis hõlmavad mitmesuguseid eri tooterühmi (nt arvutid, külmkapid, veepumbad).
Nõukogu võttis 27. mail 2024 vastu kestlike toodete uued ökodisaininõuded.
Uute reeglite eesmärk on:
- kehtestada kestlikkusnõuded ELi turule lastavatele peaaegu igat liiki kaupadele
- luua digitaalne tootepass, mis annab teavet toodete keskkonnasäästlikkuse kohta
- keelata teatavate müümata tarbekaupade (tekstiil ja jalatsid) hävitamine
Toodete parandamise õigus
EL soovib tagada, et kui toode on katkine või puudusega, on tarbijatel võimalik valida toote asendamise asemel selle parandamine.
30. mail 2024 võttis EL vastu uued normid, et võidelda parandatavate kaupade enneaegse kõrvaldamise vastu. Selle põhielemendid on järgmised:
- tarbijate õigus nõuda tootjatelt selliste toodete parandamist, mis on ELi õiguse kohaselt tehniliselt parandatavad
- tasuta Euroopa parandusteabe vorm
- veebipõhine parandusplatvorm tarbijate ja parandajate kokkuviimiseks
- müüja vastutusperioodi pikendamine 12 kuu võrra pärast toote parandamist
Luues tootjatele ja tarbijatele stiimuleid toodete olelusringi pikendamiseks, vähendavad uued õigusaktid ka jäätmeid ja edendavad kestlikumaid ärimudeleid.
Ringlus tootmisprotsessides
Peamine tööstussaastet käsitlev ELi õigusakt on tööstusheidete direktiiv.
EL ajakohastas hiljuti direktiivi, et toetada tööstusharusid nende püüdlustes saavutada ELis 2050. aastaks nullsaaste eesmärk, eelkõige toetades ringmajanduse tehnoloogiaid ja investeeringuid.
2023. aasta novembris jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament kolmepoolsetel kohtumistel läbivaadatud direktiivi suhtes esialgsele kokkuleppele. Nõukogu võttis uued normid vastu 2024. aasta aprillis.
Tööstusheidete direktiiv: olulised arvud (Infograafik)
Tarbijate mõjuvõimu suurendamine
EL soovib takistada ettevõtjaid esitamast eksitavaid väiteid oma toodete ja teenuste keskkonnakasu kohta.
Nõukogu võttis 20. veebruaril 2024 vastu direktiivi tarbijate võimestamise kohta üleminekul rohelisele majandusele.
Tänu uutele meetmetele saavad ELi tarbijad:
- juurdepääsu usaldusväärsele teabele, et teha õigeid keskkonnahoidlikke valikuid, sealhulgas toodete enneaegse vananemise kohta
- parema kaitse ebaõiglaste roheväidete eest
- enne ostmist paremat teavet toodete parandatavusest
Direktiiviga võetakse ka kasutusele ühtlustatud märgis, mis sisaldab teavet tootjate pakutava vastupidavusega seotud müügigarantii kohta.
Roheväited
Nõukogu jõudis kokkuleppele („üldine lähenemisviis“) roheväidete direktiivi suhtes, mille eesmärk on määrata kindlaks kriteeriumid äriühingute esitatavate keskkonnaväidete põhjendamiseks, et müüa oma tooteid ja teenuseid.
Kõnealused normid käsitlevad rohepesu ja aitavad tarbijatel teha toodete ostmisel või teenuste kasutamisel tõepoolest keskkonnahoidlikumaid otsuseid.
Näiteid roheväidetest, mida tuleb edaspidi tõendada:
- „Jalatsid sisaldavad 50% ringlussevõetud plasti“
- „Tarnitud kliimaneutraalselt“
- „Mesilasesõbralik nahahooldustoode“
Võtmesektoritele keskendumine
Tegevuskavas keskendutakse konkreetsetele sektoritele, kus kasutatakse kõige rohkem ressursse ja kus on suur ringluspotentsiaal.
Elektroonika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Elektri- ja elektroonikaseadmed on üks kiiremini kasvavaid jäätmevooge ELis. Seepärast sisaldab ringmajanduse tegevuskava meetmeid elektri- ja elektroonikaseadmete vastupidavuse ja ringlussevõtu parandamiseks.
2022. aasta novembris võttis EL vastu ühtse laadija direktiivi, millega muudetakse mitmesuguste eri elektroonikaseadmete (mobiiltelefonid, videomängukonsoolid, traadita klaviatuurid, sülearvutid) puhul kohustuslikuks kasutada USB-C laadimispesa.
Uued ELi normid võimaldavad tarbijatel osta ELi turul energiatõhusamaid, vastupidavamaid ja hõlpsamini parandatavaid mobiiltelefone ja tahvelarvuteid, kuna:
- ökodisaini määruses sätestatakse miinimumnõuded patareide ja akude vastupidavuse, varuosade kättesaadavuse ja operatsioonisüsteemi uuendamise kohta
- energiamärgistuse määruses sätestatakse kohustus esitada teavet energiatõhususe ning aku või patarei kasutusea kohta ning parandatavushinne
ELi institutsioonid ajakohastavad praegu mitmesugustest elektri- ja elektroonikaseadmetest, nagu arvutid, külmkapid ja päikesepaneelid, tekkinud jäätmeid puudutavaid norme. Muudatusettepanekute eesmärk on viia elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmeid käsitlev direktiiv (elektroonikaromude direktiiv) kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu otsusega, milles käsitletakse laiendatud tootjavastutuse põhjendamatut tagasiulatuvat kohaldamist jäätmete suhtes, mis on tekkinud päikesepaneelidest, mis lasti turule 13. augustist 2005 kuni 13. augustini 2012.
Nõukogu ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad jõudsid kavandatud muudatuste suhtes esialgsele poliitilisele kokkuleppele 2023. aasta novembris.
Ühtne laadija teie elektroonikaseadmete jaoks (Infograafik)
Patareid ja akud ning patarei- ja akujäätmed
EL on võtnud vastu patareisid ja akusid käsitleva määruse, et luua kõnealuses sektoris ringmajandus, keskendudes patareide ja akude olelusringi kõigile etappidele alates projekteerimisest kuni jäätmekäitluseni. See algatus on väga oluline, eriti arvestades elektrisõidukite ulatuslikku arengut.
Uute ohutus-, kestlikkus- ja märgistamisnõuete abil on 2023. aastal vastu võetud uute normide eesmärk:
- edendada ringmajandust
- täiustada patareide ja akude siseturu toimimist, tagades õiglasema konkurentsi
Kestlik ja ringluspõhine akude ja patareide tarneahel Euroopas (Infograafik)
Pakendid
Nõukogu võttis 2024. aasta detsembris vastu uue määruse pakendite ja pakendijäätmete kohta. Õigusakt aitab saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ja selle ringmajanduse tegevuskava eesmärke.
Peamised meetmed hõlmavad järgmist:
- pakendijäätmete vähendamise eesmärkide kehtestamine liikmesriikide tasandil
- ülepakendamise piiramine
- korduskasutus- ja taastäitmissüsteemide toetamine
- teatavate ühekorraanumate kohustuslikud tagatisrahasüsteemid
Pakendid
Plast
Alates 2018. aastast on olemas Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses, mille eesmärk on suurendada plastpakendite ringlussevõetavust ja milles keskendutakse olulisel määral mikroplastile.
2020. aasta ringmajanduse tegevuskava raames töötab komisjon välja järgmist:
- kohustuslikud nõuded ringlussevõetud materjali sisaldusele ja jäätmete vähendamisele põhitoodete puhul
- uus biopõhiseid, biolagunevaid ja kompostitavaid plaste käsitlev poliitikaraamistik, mis muudab selgemaks valdkonnad, kus sellised plastid võivad tuua tõelist keskkonnakasu
- meetmed tahtmatult keskkonda sattuva mikroplasti vähendamiseks, et vähendada plastprügi
Tekstiilitooted
Komisjoni ELi kestliku ja ringse tekstiili strateegia eesmärk on muuta tekstiiltooted 2030. aastaks vastupidavamaks, parandatavamaks, korduskasutatavamaks ja ringlussevõetavamaks.
2023. aasta juulis tegi komisjon ettepaneku:
- panna tootjad vastutama tekstiiltoodete kogu olelusringi eest laiendatud tootjavastutuse kaudu
- kiirendada tekstiiltoodete liigiti kogumise, sorteerimise, korduskasutamise ja ringlussevõtu sektori väljaarendamist, kuna liikmesriigid peavad 1. jaanuariks 2025 seadma sisse kodumajapidamistes tekstiiltoodete liigiti kogumise
- tegeleda tekstiilijäätmete ebaseadusliku ekspordi probleemiga
Nõukogu jõudis 2024. aasta juunis kokkuleppele („üldine lähenemisviis“) jäätmete raamdirektiivi läbivaatamises, sealhulgas tekstiilijäätmete vähendamise meetmetes. Moetööstuse kaubamärgid ja tekstiilitootjad peaksid maksma tasusid, et aidata rahastada tekstiilijäätmete kogumise ja töötlemise kulusid. Tasude suurus põhineks tekstiiltoodete ringlusel ja keskkonnatoimel.
- Jäätmete raamdirektiiv: nõukogu on valmis alustama läbirääkimisi läbivaatamise üle (pressiteade, 17. juuni 2024)
- ELi kestliku ja ringse tekstiili strateegia (Euroopa Komisjon)
Samuti loodetakse, et tekstiiltoodete kestlikkusnõudeid aitavad kehtestada ja tekstiilijäätmete eksporti piirata kestlike toodete ökodisaini määrus ja jäätmesaadetiste määrus.
Ehitus ja hooned
Hoonete arvele langeb ligikaudu:
2024. aasta novembris võttis nõukogu vastu ehitustoodete määruse läbivaadatud versiooni, mille ettepaneku komisjon oli esitanud.
Uute normidega kehtestatakse uued nõuded kindlustamaks, et ehitustoodete projekteerimine ja tootmine tagavad nende suurema vastupidavuse ja selle, et neid saab paremini parandada ja ringlusse võtta ning lihtsamini taastada.
Tootjad peavad:
- esitama keskkonnateavet toodete olelusringi kohta
- kavandama ja valmistama tooteid viisil, mis hõlbustab korduskasutamist, taastöötlemist ja ringlussevõttu
- eelistama ringlussevõetavaid materjale
- tegema kättesaadavaks toodete kasutamise ja parandamise juhised
Jäätmete vähendamine
EL on välja töötamas mitmeid meetmeid, et veelgi tõhustada ja paremini rakendada ELi jäätmealaseid õigusakte.
Jäätmevähenduseesmärgid
2020. aasta juulist kehtivas jäätmete raamdirektiivis on sätestatud normid, mille kohaselt peavad liikmesriigid:
- suurendama 2025. aastaks olmejäätmete korduskasutamist ja ringlussevõttu 55% võrra
- seadma 1. jaanuariks 2025 sisse tekstiiltoodete ja kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete liigiti kogumise
- tagama 31. detsembriks 2023 kas biojäätmete liigiti kogumise või tekkekohas ringlusse võtmise
- saavutama 2025. ja 2030. aastaks pakendite materjalipõhised ringlussevõtu eesmärgid
Nõukogu võttis 2024. aasta juunis vastu oma seisukoha („üldine lähenemisviis“) jäätmete raamdirektiivi läbivaatamise suhtes, keskendudes toidu- ja tekstiilijäätmetele.
Toidu osas peaksid ELi liikmesriigid vähendama toidujäätmeid järgmiselt:
Tekstiilijäätmete osas tugevdaksid uued normid laiendatud tootjavastutuse süsteeme, nõudes tekstiilisektori ettevõtetelt jäätmete kogumise ja käitlemise eest tasu.
Lisaks jõustusid 26. juunil 2023 uued ELi õigusnormid vee taaskasutuse edendamiseks ja hõlbustamiseks ELis.
EL ajakohastab asulareovee puhastamise norme. Läbivaatamise eesmärk on laiendada kehtiva direktiivi kohaldamisala ja viia see kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega. Läbivaatamise peamised eesmärgid:
- normide laiendamine väiksematele linnadele
- töötlemistoimingute edasine parandamine
- sektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- saastajate maksma panemine
- pandeemiate jälgimisele ja ennetamisele kaasa aitamine
- sanitaartingimuste parandamine, eelkõige kõige haavatavamate inimeste jaoks
Nõukogu jõudis Euroopa Parlamendiga ajakohastatud normide suhtes esialgsele kokkuleppele 2024. aasta jaanuaris. Enne ELi õiguseks saamist tuleb kokkuleppe mõlemas institutsioonis ametlikult vastu võtta.
Mürgivaba keskkond
Alates 2020. aastast on kestlikkust toetava ELi kemikaalistrateegia eesmärk aidata tagada kemikaalide ohutus nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale.
24. oktoobril 2022 võttis EL ringmajanduse tegevuskava raames vastu muudetud määruse, mis käsitleb püsivaid orgaanilisi saasteaineid – kahjulikke kemikaale, mida võib leiduda tarbekaupade (nt veekindlate tekstiiltoodete, plasti ja elektroonikaseadmete) jäätmetes.
Uute normide eesmärk on vähendada jäätmetes sisalduvate püsivate orgaaniliste saasteainete piirnorme, mis on ringmajanduse jaoks väga oluline, sest jäätmeid kasutatakse üha enam teisese toorainena.
2024. aasta oktoobris võttis nõukogu vastu määruse kemikaalide klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta.
Meetmed hõlmavad erinõudeid taastäidetavates pakendites kemikaalide kohta, mis aitab vähendada pakendijäätmeid.
ELi kemikaalistrateegia kestlikuma ja mürgivaba keskkonna saavutamiseks (Infograafik)
Teisene tooraine
EL soovib luua hästitoimiva teisese tooraine turu.
Nõukogu võttis 2024. aasta märtsis vastu kriitilise tähtsusega toorainete määruse, mille eesmärk on tugevdada Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahela kõiki etappe, sealhulgas parandades ringlust ja ringlussevõttu.
Uute normidega seatakse eesmärgiks, et vähemalt 25% ELi iga-aastasest kriitilise tähtsusega toorainete tarbimisest pärineks liidusisesest ringlussevõtust.
Kriitiliste toormete määrus (Infograafik)
Jäätmesaadetised
EL ajakohastas hiljuti norme, millega paremini reguleerida ELis ja kolmandate riikidega toimuvat jäätmekaubandust, eesmärgiga:
- tagada, et jäätmete eksport ei kahjustaks keskkonda ega inimeste tervist
- tegeleda ebaseaduslike saadetistega
Kõnealuste normide läbivaatamise eesmärk on vähendada EList väljapoole suunatud problemaatilisi jäätmesaadetisi, ajakohastada saatmismenetlusi, et need kajastaksid ringmajanduse eesmärke, ning tagada paremini nõuete täitmine. Sellega edendatakse jäätmete kasutamist ressursina ELis.
Nõukogu ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad jõudsid 2023. aasta novembris esialgsele poliitilisele kokkuleppele ajakohastada jäätmesaadetiste määrust. Nõukogu võttis normid ametlikult vastu 2024. aasta märtsis.