Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamine
EL edendab toidusüsteemides kestlikke ja keskkonnasõbralikke tavasid, et kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, parandades samal ajal toidusektori vastupanuvõimet.
Kestlik, vastupidav ja tervislik toidusüsteem
Põllumajandus- ja toidutootmissektor on ELis üks peamisi majandussektoreid.
Sektor sõltub suurel määral keskkonnast, kuid avaldab sellele ka ise märkimisväärset mõju. Toidutootmine ja selle tarneahel on kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas. Intensiivne põllumajandus võib põhjustada mulla degradeerumist ja elurikkuse vähenemist metsade hävitamise, pestitsiidide kasutamise ja muude keskkonda mittesäästvate tavade tõttu.
EL muudab viisi, kuidas Euroopas toitu toodetakse ja tarbitakse, et
- muuta põllumajandus- ja toidusüsteemid kestlikumaks
- tugevdada vastupanuvõimet kriisidele
- tagada, et toit on tervislik ja taskukohane
Edendades kestlikke tavasid, vähendades heitkoguseid ja saastet ning suurendades elurikkust, töötab EL selle nimel, et luua kliimamuutustele vastupanuvõimeline ja keskkonnasõbralik toidusüsteem.
Lisaks soovib EL parandada loomade heaolu, vähendada toidukadu ja -jäätmeid, edendada säästvamat toidutarbimist ja tervislikku toitumist ning võidelda toidupettuse vastu tarneahelas.
Miks peaks põllumajandus muutuma kliimat ja keskkonda säästvamaks?
Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) kohaselt pärineb toidusüsteemidest ligikaudu kolmandik kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest. ELis langeb põllumajanduse arvele peaaegu 11% ELi kasvuhoonegaaside heitest; see tuleneb peamiselt kariloomade metaaniheitest ja mulla dilämmastikoksiidi heitest.
Põllumajandusel ja metsandusel võib olla keskne roll kliimamuutuste vastu võitlemisel, sidudes atmosfäärist süsinikdioksiidi.
Teine probleem on pestitsiidide ja antimikroobikumide liigkasutamine põllumajanduses, millel on tõsised tagajärjed keskkonnale ja tervisele, põhjustades veereostust, mulla degradeerumist ja antimikroobse resistentsuse teket.
Euroopa Keskkonnaameti andmetel on 60–70% ELi muldadest halvas seisus. Kurnatud mulla ja kahjustatud agroökosüsteemide võime toitu toota on pärsitud.
Peamised ELi poliitikavaldkonnad ja õigusaktid
ELi lähenemisviis kliimat ja keskkonda säästvamate põllumajandustavade kasutamisele on integreeritud eri strateegiatesse ja õigusaktidesse.
2019. aastal vastu võetud Euroopa roheline kokkulepe on keskkonna- ja kliimapoliitika algatuste pakett. Selles seatakse eesmärk muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Põllumajandus on selle ülemineku oluline osa.
Strateegia „Talust taldrikule“ on Euroopa rohelise kokkuleppe üks põhimeede. Selle eesmärk on minna ELi praeguselt toidusüsteemilt üle kestlikule mudelile. Nõukogu kinnitas selle eesmärgi oma 2020. aasta oktoobri järeldustes.
Elurikkuse strateegia on veel üks rohelise kokkuleppe põhielemente. Selle eesmärk on taastada ökosüsteemid ja pöörata tagasi elurikkuse vähenemine ning edendada agroökoloogilisi tavasid, sealhulgas külvikorda ja agrometsandust.
Ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) on reformitud, et toetada tõhusamalt keskkonna- ja kliimaeesmärke. Aastatel 2023–2027 on 40% ÜPP eelarvest ette nähtud kliimameetmetele.
Kooskõlas elurikkuse strateegiaga seatakse looduse taastamise määruses esimesed siduvad eesmärgid ökosüsteemide, elupaikade ja liikide taastamiseks. Samuti on eesmärk suurendada elurikkust ja põllumajandusmaa kestlikkust.
Nendes strateegiates ja õigusaktides käsitletakse paljusid kriitilisi küsimusi alates heitkoguste vähendamisest ja pestitsiidide kasutamisest kuni mahepõllumajanduse, loomade heaolu ja toidu raiskamiseni.
Kestlikum põllumajandustootmine
2023. aastast kehtiv uus ÜPP pakub põllumajandustootjatele soodustusi ja nõuab vastutasuks, et nad võtaksid kasutusele keskkonnasõbralikud tavad.
- tingimuslikkus: põllumajandusettevõtted, kes saavad ÜPP raames otsetoetusi, peavad kaitsma märg- ja turbaalasid ning rakendama külvikorda või mitmekesistamist ja pinnase katmise tavasid
- ökokavad: kui põllumajandustootjad lähevad kohustuslikest nõuetest kaugemale, võivad nad ökokavadest saada lisatoetust. Vähemalt 25% otsetoetustest eraldatakse ökokavadele ja nende eelarve on 48,5 miljardit eurot
- maaelu areng: täiendav toetus saadakse maaelu arengu programmidest, pakkudes põllumajandustootjatele rahalist toetust keskkonnatavade rakendamiseks.
Põllumajandustootjad saavad aidata vähendada kasvuhoonegaaside heidet süsinikku siduva majandamise tavade abil. Nende hulka kuuluvad meetmed süsiniku kogumiseks atmosfäärist (süsiniku sidumine) ja selle säilitamiseks mullas või biomassis ning muldade paremaks majandamiseks, et suurendada nende võimet süsinikku säilitada.
Agroökosüsteemide taastamine
2024. aasta augustis jõustunud looduse taastamise määruses nõutakse, et ELi liikmesriigid võtaksid meetmeid, et:
- taastada 30% põllumajanduses kasutatavatest kuivendatud turbaaladest 2030. aastaks ja 50% 2050. aastaks (tugevalt mõjutatud riikide puhul võidakse kohaldada väiksemat protsendimäära)
- suurendada mineraalmulla süsinikuvaru
- suurendada mitmekesiste maastikuelementide (nt hekid, lilleribad, kesa, tiigid ja viljapuud) esinemissagedust põllumajandusmaal
Looduse taastamine
Mahepõllumajandus
Mahepõllumajandus on peamine vahend ELi üleminekul kestlikumatele toidusüsteemidele. Selles kasutatakse keskkonnahoidlikke tavasid, mis minimeerivad väetiste ja pestitsiidide kasutamist, parandavad mulla seisundit, suurendavad elurikkust ja tagavad loomade heaolu kõrged standardid. ELi eesmärk on, et 2030. aastaks oleks 25% tema põllumajandusmaast mahepõllumajanduslik.
Mahepõllumajandus
Mahepõllumajanduse toetamine on osa ühisest põllumajanduspoliitikast. Lisaks tagatakse mahepõllumajanduse määrusega mahepõllumajandusliku tootmise ja sertifitseerimise kõrged standardid, edendades läbipaistvust ja tarbijate usaldust mahepõllumajanduslike toodete vastu.
Viimati läbi vaadatud: 21. mai 2026