Puhas ja kestlik liikuvus
Transpordisektori CO₂ heite vähendamine on ELi kliimaeesmärkide saavutamise võti. ELi normide eesmärk on muuta liikuvus kestlikumaks, tagades samal ajal ühendatuse kogu ELis.
Kliimaeesmärgid ja transpordisektor
EL toetab transpordisüsteemide arendamist, et edendada ühtset turgu ja suurendada Euroopa piirkondade ühendatust, vähendades samal ajal CO₂ heidet.
Pariisi kokkuleppe raames on ELi liikmesriigid võtnud õigusliku kohustuse muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Selle eesmärgi saavutamiseks vähendab EL 2030. aastaks kogu majandust hõlmavat kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ning jätkab heitkoguste järkjärgulist vähendamist 2050. aastani.
Oma panuse andmiseks peab transpordisektor läbima muutuse, mis nõuab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 2050. aastaks 90% (võrreldes 1990. aasta tasemega).
Transport tekitab ELi kasvuhoonegaaside heitest veerandi
Edusammud heitkoguste vähendamisel on transpordis olnud aeglasemad kui muudes majandussektorites. Kuigi muudes sektorites on heitkogused märkimisväärselt vähenenud, on transpordisektori heitkogused viimastel aastatel suurenenud. Äärmiselt oluline on muuta reisijate- ja kaubavedu ELis tõhusamaks ja fossiilkütustest vähem sõltuvaks.
2021. aastal võttis nõukogu vastu järeldused komisjoni säästva ja aruka liikuvuse strateegia kohta, milles esitati ELi eesmärgid muuta liikuvus ELis keskkonnahoidlikuks, arukaks ja vastupidavaks.
Pakett „Eesmärk 55“ on poliitiliste algatuste ja õigusaktide kogum, et saavutada 2030. aasta eesmärk vähendada heitkoguseid vähemalt 55%, ning see hõlmab peamisi algatusi, mille eesmärk on aidata vähendada maantee-, õhu- ja meretranspordi CO₂ heidet.
Mõned viimased ELi poliitikaalgatused kestlikuma liikuvuse saavutamiseks:
Maanteetransport
Autod ja kaubikud: CO₂ heite standardid
Suurim osa transpordiga seotud kasvuhoonegaaside heitest pärineb maanteetranspordist. Ainuüksi sõiduautode heide moodustab 12% ELi süsinikdioksiidi (CO₂) koguheitest.
2023. aasta märtsis võttis nõukogu vastu uued normid, et veelgi vähendada uute sõiduautode ja kaubikute CO₂ heidet, vaadates läbi ELi 2019. aasta määruse.
Läbivaadatud normidega seati eesmärgid heitkoguste järkjärguliseks vähendamiseks. Aastatel 2030–2034 tuleb uute autode heitkoguseid vähendada 55% ja uute kaubikute heitkoguseid 50% võrreldes 2021. aasta eesmärkidega.
Alates 2035. aastast peavad kõik uued sõiduautod ja kaubikud olema heitevabad sõidukid.
Veoautod ja bussid: CO₂ heite standardid
Nõukogu võttis 2024. aasta mais vastu uued normid, millega karmistatakse raskeveokite heitenorme. Määrusega ajakohastatakse 2019. aasta norme, et aidata ELil saavutada oma kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärgid.
Määruse eesmärk on maanteetranspordisektori CO₂ heidet vähendada kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega, suurendades 2030. aastaks seatud heitkoguste vähendamise eesmärke (–45%) ning kehtestades uued eesmärgid aastateks 2035 (–65%) ja 2040 (–90%).
Normidega laiendatakse eelmise määruse kohaldamisala, et kehtestada heite vähendamise eesmärgid peaaegu kõigile uutele sertifitseeritud CO₂ heitega raskeveokitele, sealhulgas väiksematele veoautodele, linnabussidele, bussidele ja haagistele.
Uute normide kohaselt peavad kõik uued linnabussid olema alates 2035. aastast heitevabad. Kaugbusside suhtes kohaldatakse jätkuvalt üldeesmärke.
Nõukogu jõudis ettepaneku suhtes kokkuleppele (üldine lähenemisviis) 2023. aasta oktoobris. 2024. aasta jaanuaris jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad uute normide suhtes esialgsele poliitilisele kokkuleppele. Nõukogu võttis need vastu 2024. aasta mais.
Euro 7
Lisaks sõidukite heitenormide kehtestamisele on EL võtnud vastu norme, et vähendadamaanteetranspordis tekkivaid muid õhusaasteaineid.
Euro 7 määruses on sätestatud heitenormid, mis täiendavad eespool nimetatud CO₂ heite piirnorme ja hõlmavad ka muid saastavaid elemente. Need hõlmavad rehvide kulumisest, piduritest ja akudest tulenevat saastet.
Ühe õigusaktiga kehtestatakse normid nii sõiduautodele, kaubikutele kui ka raskeveokitele.
2023. aasta septembris jõudis nõukogu uut määrust käsitlevas ühises lähenemisviisis kokkuleppele. 2023. aasta detsembris jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament ettepaneku suhtes esialgsele kokkuleppele. Nõukogu võttis 2024. aasta aprillis uue määruse vastu.
Teekasutuse maksustamine
ELi õigusaktides on sätestatud normid raskeveokite maksustamiseks teatava maanteetaristu kasutamise eest liikmesriikides.
Nõukogu andis 2021. aasta novembris rohelise tule eurovinjeti direktiiviks kutsutavate normide läbivaatamiseks. Muudetud õigusakti eesmärk on soodustada keskkonnahoidlikumat ja tõhusamat transporti ning see sisaldab uut süsteemi CO₂ heitega tegelemiseks, et vähendada kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja Pariisi kokkuleppega selle sektori CO₂ jalajälge.
Direktiiv jõustus 2022. aasta märtsis.
Raudteetransport
Raudteetransport, mida käitatakse peamiselt elektri jõul, on kõige kestlikum transpordiliik. Euroopa Keskkonnaameti andmetel moodustas 2018. aastal raudteesektorist pärit kasvuhoonegaaside heide vaid 0,4% ELi koguheitest.
2021. aastal võttis nõukogu vastu järeldused raudtee kui arukama ja kestlikuma liikuvuse kohta ELis. ELi ministrid rõhutasid vajadust arendada ELis edasi raudteetransporti nii reisijate kui ka kaupade jaoks.
Keskkonnahoidliku kaubaveo paketi raames esitas komisjon 11. juulil 2023 ettepaneku raudteetaristu läbilaskevõime kasutamise kohta. See algatus hõlmab meetmeid, mille eesmärk on raudtee parem haldamine, koordineerimine ja seega läbilaskevõime suurendamine. Nõukogu leppis ettepanekut käsitlevas läbirääkimisseisukohas kokku 2024. aasta juunis.
Rongireisijate õigused
2021. aastal vaatas EL läbi rongireisijaid käsitlevad eeskirjad, et paremini kaitsta reisijate, eelkõige puudega või piiratud liikumisvõimega reisijate õigusi. Kõnealuste sätetega toetatakse ka puhast liikuvust ja hõlbustatakse reisijatel jalgrataste vedu rongis.
Muudetud eeskirjad kohustavad raudteeveo-ettevõtjaid paigaldama jalgrattakohti ja teavitama reisijaid sellest, kui palju on rongis jalgratastele ruumi. Reeglina võiks olla igas Euroopa rongis vähemalt neli jalgrattakohta.
Uued eeskirjad jõustusid 2021. aasta juunis.
Lennutransport
ReFuelEU Aviation: kestlike lennukikütuste algatus
Kestlikud lennukikütused (biokütused, sünteetilised lennukikütused ja ringlussevõetud süsinikupõhised lennukikütused) kuuluvad määrava tähtsusega lühikese ja keskpika perioodi vahendite hulka, millega vähendatakse märkimisväärselt õhusõidukite heitkoguseid. See potentsiaal on aga suures osas kasutamata, sest kestlike lennukikütuste arendamist takistavad vähene pakkumine ja fossiilkütuste hindadest palju kõrgemad hinnad. Selle tulemusena moodustavad sellised kütused ainult 0,05% lennundussektori kütuse kogutarbimisest.
Paketi „Eesmärk 55“ raames esitatud määruse „ReFuelEU Aviation“ eesmärk on vähendada lennunduse keskkonnajalajälge ja aidata ELil saavutada oma kliimaeesmärke, suurendades kestlike lennukikütuste kasutuselevõttu, tagades samal ajal kestlikule lennutranspordisektorile võrdsed tingimused. Uute normide kohaselt peavad õhusõidukikütuse tarnijad suurendama 2050. aastaks kestlike kütuste osakaalu 70%-ni.
Pärast 2023. aasta aprillis Euroopa Parlamendiga ettepaneku suhtes saavutatud esialgset kokkulepet võttis nõukogu 2023. aasta oktoobris määruse vastu.
Pakett „Eesmärk 55“: keskkonnahoidlikumate kütuste kasutuselevõtu suurendamine lennundus- ja merendussektoris (Infograafik)
Rahvusvahelise lennunduse kestlikkus
Kõik ELi liikmesriigid on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) liikmed. Koos teiste liikmetega teevad nad tööd, et parandada lennunduse keskkonnatoimet.
Selleks et minimeerida rahvusvahelise tsiviillennunduse kahjulikku mõju kliimale ja edendada rahvusvahelise lennunduse kestlikku kasvu, töötab ICAO meetmete kallal, mille hulgas on:
- õhusõidukite tehnoloogia täiustamine
- käitamise täiustamine
- kestlikud lennukikütused
- CORSIA (rahvusvahelise lennunduse CO₂ heite kompensatsiooni ja vähendamise süsteem)
2020. aasta juunis kinnitas EL oma osalemist CORSIA süsteemis alates vabatahtliku etapi algusest 1. jaanuaril 2021. Lisaks võttis nõukogu 2022. aasta detsembris vastu otsuse, et võimaldada liikmesriikidel täita mõningaid CORSIAga seotud kohustusi.
2021. aasta juulis esitas komisjon paketi „Eesmärk 55“ raames ettepaneku ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) läbivaatamise kohta seoses lennundusega, et suurendada sektori panust ELi kliimapoliitikasse ja rakendada CORSIA süsteemi ELis. Nõukogu võttis 2023. aasta aprillis uued normid vastu.
- Nõukogu võttis vastu otsuse CORSIA süsteemi kohaste lennutranspordi heite kompenseerimise nõuete kohta (pressiteade, 19. detsember 2022)
- „Eesmärk 55“: nõukogu võttis 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks vastu olulised õigusaktid (pressiteade, 25. aprill 2023)
- Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO)
Ühtne Euroopa taevas
ELi institutsioonid on teinud tööd selle nimel, et töötada ühtse Euroopa taeva raames välja ühtsed normid ja eesmärgid Euroopa õhuruumi korraldamiseks. Tõhus lennuliikluse korraldamine peaks aitama vähendada selle sektori heitkoguseid ning tagama piisava läbilaskevõime ja suurema kulutõhususe.
Komisjon esitas kehtiva määruse muutmiseks 22. septembril 2020 muudetud ettepaneku. Nõukogu leppis 2021. aasta juunis kokku üldise lähenemisviisi ühtse Euroopa taeva reformi suhtes.
2024. aasta märtsis jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament reformi suhtes esialgsele kokkuleppele, mille peavad mõlemad institutsioonid heaks kiitma. Nõukogu võttis oma esimese lugemise seisukoha vastu 2024. aasta septembris.
Meretransport
Algatus „FuelEU Maritime“: vähendatud CO₂ heitega kütused
Paketi „Eesmärk 55“ osaksoleva algatuse „FuelEU Maritime“ raames arendatakse taastuvkütuste ja vähese CO₂ heitega kütuste kasutamist meretranspordis.
Eesmärk on vähendada 2050. aastaks laevade pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukust kuni 80%, edendades kestlikumate kütuste kasutamist ELi sadamaid kasutavate laevade puhul, tagades samal ajal mereliikluse sujuva toimimise ja vältides siseturu moonutusi.
Nõukogu võttis uued normid vastu 2023. aasta juulis.
EL teeb Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) raames samuti tööd laevadelt pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. 2023. aasta juulis võeti vastu IMO muudetud strateegia kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohta, eesmärgiga saavutada 2050 aastaks nulltasemel netoheide. Praegu arutatakse IMO läbivaadatud strateegia rakendamise meetmeid.
Nõukogu eesistujariik ja teised ELi liikmesriigid osalevad IMO koosolekutel ning aitavad aktiivselt kaasa keskkonnaalaste ja muude meetmete väljatöötamisele. Kõik ELi liikmesriigid on selle organisatsiooni liikmed.
Puhtamad mered
Selleks et tagada ELis puhtam laevandus tegeleb nõukogu õigusaktidega, mida tuntakse ka kui meresõiduohutust käsitlevat õigusaktide paketti. Õigusaktid hõlmavad meetmeid järgmise kohta:
- sadamariigi kontroll
- laevade põhjustatud reostus
- lipuriigi nõuete täitmine
- õnnetusjuhtumite uurimine
- Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) volituste läbivaatamine
Nende eesmärk on ajakohastada ELi meresõiduohutuse alaseid õigusnorme ja vähendada laevade põhjustatud veereostust.
Mitmeliigiline transport
Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T)
1996. aastast pärit üle-euroopalise transpordivõrgu algatus (TEN-T) kavandati eesmärgiga kehtestada kriteeriumid piiriülestele projektidele, mille abil kujundatakse üleeuroopaline ühendatus.
Alates 2021. aasta detsembrist vaadatakse põhjalikult läbi praeguseid TEN-T alaseid suuniseid, mis pärinevad 2013. aastast.
2023. aasta detsembris jõudsid nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad esialgsele kokkuleppele läbivaadatud määruse suhtes, milles käsitletakse ELi suuniseid TEN-T võrgu arendamiseks. Nõukogu võttis määruse vastu 2024. aasta juunis.
Uue õigusakti eesmärk on luua usaldusväärne, sujuv ja kvaliteetne transpordivõrk, mis tagab kestliku ühendatuse kogu Euroopas ilma füüsiliste katkestuste, kitsaskohtade ja puuduvate ühendusteta. Võrku arendatakse või seda ajakohastatakse järk-järgult uue määrusega, millega kehtestatakse selged tähtajad kolmetasandilise TEN-T võrgu lõpuleviimiseks:
- põhivõrk valmib 2030. aastaks
- uus laiendatud põhivõrk valmib 2040. aastaks
- üldvõrk valmib 2050. aastaks
Alternatiivkütuste taristu
Alternatiivkütuste taristu määruse ettepaneku eesmärk on tagada kogu ELis maantee-, lennu- ja veetranspordi sektorites üldsusele kasutatava elektrilaadimistaristu ja alternatiivkütuste tankimistaristu kasutuselevõtt.
Normidega kehtestatakse laadimisjaamade ja tanklate kasutuselevõtu eesmärgid. See hõlmab laadimisjaamade olemasolu põhimaanteedel vähemalt iga 60 kilomeetri järel.
Nõukogu võttis määruse vastu 2023. aasta juulis.
Pakett „Eesmärk 55“: üleminek kestlikumale transpordile (Infograafik)
Intelligentsed transpordisüsteemid
Nõukogu võttis vastu uue raamistiku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks, et edendada digipööret ja arukamat liikuvust ELis. Uued normid on osa komisjoni säästva ja aruka liikuvuse strateegiast.
Intelligentsed transpordisüsteemid, nagu reisiplaneerijad, eCall ja automatiseeritud autod, muudavad põhjalikult inimeste liikumise viisi, säästes aega, vähendades heitkoguseid ja ummikuid ning lihtsustades reisiplaneerimist.
Nõukogu poolt 2023. aasta oktoobris vastu võetud intelligentsete transpordisüsteemide muudetud direktiiviga soovitakse kiirendada selliste digitaalandmete kättesaadavust, mis toetavad teenuseid, nagu mitut transpordiliiki hõlmavate reiside planeerimisvahendid ja navigatsiooniteenused. See võimaldab sõidukitel ja maanteetaristul omavahel suhelda, näiteks hoiatada ootamatute sündmuste, nagu liiklusummikute eest.
Kaubaveo keskkonnahoidlikumaks muutmine
Kaubavedu moodustab rohkem kui 30% transpordi CO₂ heitest ning prognooside kohaselt kaubaveo maht suureneb.
Komisjoni poolt 2023. aasta juulis esitatud kaubaveo keskkonnahoidlikumaks muutmise paketi eesmärk on parandada kaubaveo tulemuslikkust järgmiselt:
- võttes meetmeid selle tõhususe ja üldise kestlikkuse suurendamiseks
- edendades kestlikumaid transpordivõimalusi, nagu raudteetransport ja transport siseveeteedel
Nõukogu võttis 2023. aasta detsembris vastu seisukoha määruse suhtes, milles käsitletakse transporditeenuste kasvuhoonegaaside heite arvestust. Eelnõu eesmärk parandada transporditeenuste kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamist ja sellealase teabe esitamist, et tarbijad saaksid valida kõige kestlikumad transpordivõimalused. Nõukogu võttis samuti teadmiseks eduaruande raskeveokite lubatud täismassi ja maksimaalmõõtmeid käsitleva komisjoni ettepaneku kohta, mis on samuti esitatud kaubaveo keskkonnahoidlikumaks muutmise paketi lahutamatu osana.
Paketi osana leppis nõukogu juunis 2024 kokku oma läbirääkimisseisukohas (üldine lähenemisviis) määruse suhtes, mis käsitleb raudteetaristu läbilaskevõime kasutamist ühtses Euroopa raudteepiirkonnas. Õigusakti eesmärk on suurendada taristu kättesaadavust paremate planeerimis- ja jaotamismenetluste ning parema piiriülese koordineerimise kaudu ning see peaks aitama märkimisväärselt tõhustada raudteetaristu läbilaskevõime ja raudteeliikluse haldamist.
- Keskkonnahoidliku kaubaveo pakett: nõukogu võttis vastu seisukoha raudteetaristu läbilaskevõime ja raudteeliikluse tõhusama haldamise suhtes (pressiteade, 18. juuni 2024)
- Keskkonnahoidliku kaubaveo pakett: nõukogu võttis vastu oma seisukoha transporditeenuste kasvuhoonegaaside heite arvestuse suhtes (pressiteade, 4. detsember 2023)
Rahastamine
Euroopa ühendamise rahastu 2021–2027
Kestlikkuse edendamine on üks Euroopa ühendamise rahastu põhieesmärke. Euroopa ühendamise rahastu kui ELi transpordisüsteemidesse tehtavate investeeringute peamine rahastamismehhanism aitab kaasa liikuvussektori CO₂ heite vähendamisele ja seega 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.
Transpordisektor saab suurema osa vahenditest (ligikaudu 25 miljardit eurot 33 miljardist), millest ülekaalukalt suurim osa eraldatakse raudteesektorile.