Serbia
Serbia esitas ELi liikmeks astumise avalduse 2009. aasta detsembris ja talle anti ELi kandidaatriigi staatus 2012. aasta märtsis. ELi ja Serbia ühinemisläbirääkimised algasid 2014. aasta jaanuaris. Praeguseks on avatud 22 peatükki.
Liikumine ELi liikmesuse suunas
ELi liikmeks astumise avaldus
Serbia esitas EL liikmeks astumise avalduse 22. detsembril 2009.
Nõukogu palus oma 25. oktoobri 2010. aasta istungil, et komisjon esitaks oma arvamuse Serbia avalduse kohta.
Komisjon esitas 12. oktoobril 2011 positiivse arvamuse ja soovitas anda Serbiale kandidaatriigi staatuse.
Euroopa Ülemkogu andis Serbiale kandidaatriigi staatuse 1. märtsil 2012.
Ühinemisläbirääkimised
Euroopa Ülemkogu leppis 27.–28. juunil 2013 kokku alustada Serbiaga hiljemalt 2014. aasta jaanuaris ühinemisläbirääkimisi.
Nõukogu leppis Serbiaga peetavate läbirääkimiste raamistikus kokku 17. detsembril 2013.
- Euroopa Ülemkogu järeldused, 27.–28. juuni 2013
- ELi ja Serbia läbirääkimiste raamistik, 9. jaanuar 2014
Ühinemiskonverentsi kohtumised
Ühinemisläbirääkimised toimuvad valitsustevahelistel konverentsidel (mida sageli nimetatakse ka ühinemiskonverentsideks) ELi liikmesriikide ja kandidaatriigi ministrite ja suursaadikute vahel. Läbirääkimised hõlmavad üldiste õiguste ja õigusnormide kogumit (liidu acquis ehk õigustik) ning need on jagatud eri peatükkideks või teemavaldkondadeks, mis hõlmavad erinevaid poliitikavaldkondi. Ühinemiskonverentsid võivad toimuda kas ministrite või nende asetäitjate tasandil.
Ühinemisläbirääkimised avati Serbiaga peetava ühinemiskonverentsi esimesel ministrite tasandi kohtumisel 21. jaanuaril 2014. Pärast seda on toimunud 13 ühinemiskonverentsi kohtumist ministrite tasandil. Praeguseks on läbirääkimisteks avatud 22 peatükki ja neist kaks peatükki on juba ajutiselt suletud.
2021. aasta mais leppis nõukogu kokku, et Montenegro ja Serbiaga peetavatel ühinemisläbirääkimistel kohaldatakse muudetud laienemismetoodikat, mille eesmärk on anda ühinemisprotsessile uut hoogu, pöörata suuremat tähelepanu peamistele reformidele ja pakkuda rohkem poliitilist juhtimist. Samuti jagatakse 35 läbirääkimispeatükki kuude teemavaldkonda.
Serbiaga peetava ühinemiskonverentsi 13. ministrite tasandi kohtumine 14. detsembril 2021 oli teine valitsustevaheline konverents pärast seda, kui nõukogu kiitis muudetud laienemismetoodika heaks. Selle tulemusena avati ka „neljas teemavaldkond“ rohelise tegevuskava ja kestliku ühenduvuse kohta.
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess
Kõik Lääne-Balkani partnerid on sõlminud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu, millega luuakse üldine raamistik nende suheteks ELiga. See on paralleelne ELiga ühinemise läbirääkimistega ja toetab neid.
Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping on ratifitseeritud ja see jõustus 1. septembril 2013.
ELi ja Serbia stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu
ELi ja Serbia esindajad kohtuvad ELi-Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus, et vaadata läbi ELi ja Serbia suhete edenemine stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames.
2022. aasta jaanuari seisuga on toimunud kuus ELi ja Serbia stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu istungit. Viimasel kohtumisel arutasid osalejad ELi ja Serbia suhteid, sealhulgas COVID-19 pandeemiat ja ELi abi, poliitilisi kriteeriume, majanduslikke kriteeriume, ELi õigust ja ühinemiseelset abi.
Iga-aastane eduaruanne
Nõukogu teeb igal aastal kokkuvõtte edusammudest, mida on iga ELi kandidaatriik ja partner, sealhulgas Serbia, Euroopa suunas liikumisel teinud.
Nõukogu eesistujariik Taani esitas 16. detsembril 2025 järeldused, mida toetas poliitiliselt 26 ELi liikmesriiki.
Piirihalduskoostöö
Rändevoogude haldamiseks, ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks on ELil ja Serbial sõlmimisel kokkuleppe laiema koostöö kohta Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) operatiivtegevuses. Kokkulepe võimaldab Frontexil ja Serbial läbi viia ühisoperatsioone ning Frontexi töötajatel teha kontrolle piiril ja registreerida isikuid.
Kokkulepe Serbiaga sõlmiti 21. veebruaril 2025 jõustus 1. aprillil 2025.
Euroopa rahutagamisrahastu
Euroopa rahutagamisrahastu on rahastamisvahend, mille eesmärk on suurendada ELi suutlikkust ennetada konflikte, tagada ja säilitada rahu ning tugevdada rahvusvahelist julgeolekut ja stabiilsust. Rahastu raames võttis nõukogu 2022. aasta juunis ja 2026. aasta oktoobris vastu abimeetme, et toetada Balkani meditsiinilist sihtjõudu, mis on piirkondlik algatus, mis ühendab Lääne-Balkani partnereid, sealhulgas Serbiat, et anda rahvusvahelistele operatsioonidele sõjalist meditsiinilist tuge. Need meetmed kogusummas 16 miljonit eurot tugevdavad sihtjõu operatsioonivõimet ja valmisolekut, sealhulgas suutlikkust abistada tsiviilelanikke katastroofide korral.
Viimati läbi vaadatud: 2. oktoober 2026