Õhu kvaliteet: saasteainete heitkoguste rangemaid piiranguid käsitlev kokkulepe

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid 30. juunil 2016 esialgsele kokkuleppele direktiivis, mille eesmärk on vähendada õhusaasteainete heitkoguseid. Selle uue nn heitkoguste ülemmäärade direktiiviga nähakse riikidele ette rangemad piirangud aastateks 2020 kuni 2029 ja pärast 2030. aastat.

„Selle direktiiviga võitleme õhu saastamise vastu, mis põhjustab igal aastal rohkem kui 400 000 enneaegset surma. Teatavate saasteainete heitkoguste vähendamisega tagatakse märkimisväärne tervisealane kasu. Olen väga rahul, et pärast aastaid kestnud läbirääkimisi õnnestus meil saavutada Madalmaade eesistumisperioodi viimasel päeval kõnealune kokkulepe kõikide Euroopa inimeste heaks“.

Sharon Dijksma, Madalmaade keskkonnaminister ja nõukogu eesistuja

Direktiivi eesmärk on käsitleda täiendavalt õhusaaste terviseohtusid ja keskkonnamõju. Samuti tahetakse direktiivi abil viia ELi õigus kooskõlla rahvusvaheliste kohustustega (pärast Göteborgi protokolli läbivaatamist 2012. aastal).

Saasteained

Uue direktiiviga nähakse riikidele ette viie järgmise saasteaine ülemmäärad: vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, lenduvad orgaanilised ühendid (v.a metaan), ammoniaak ja tahked peenosakesed.

Riikide heitkoguste ülemmäärad

Riikide heitkoguste ülemmäärad aastatel 2020–2029 on identsed liikmesriikide poolt muudetud Göteborgi protokolliga juba võetud kohustuste kohaste ülemmääradega. Nüüdseks on kokku lepitud uutes, rangemates piirangutes, mida hakatakse kohaldama alates 2030. aastast.

Uutest kohustustest lähtudes peaks õhusaaste mõju tervisele vähenema 2030. aastaks ligikaudu 50 % (võrreldes 2005. aastaga).

Heitetasemed 2025. aastaks

Iga liikmesriigi jaoks määratakse 2025. aastaks kindlaks soovituslikud heitetasemed. Kindlaksmääramisel tuginetakse lineaarsele trajektoorile nende heitkoguste ülemmäärade suunal, mida hakatakse kohaldama alates 2030. aastast. Liikmesriikidel on aga ka võimalus kasutada mittelineaarset trajektoori, kui see on tõhusam.

Kui liikmesriigid kalduvad kavandatud trajektoorist kõrvale, peavad nad seda põhjendama ja tutvustama meetmeid, mida nad plaanivad õigele rajale tagasipöördumiseks võtta.

Paindlikkus

Teatud tingimustel nähakse ette mõningane paindlikkus piirangute järgimisel. Näiteks kui liikmesriik ei saa ühel aastal erandlikult külma talve või kuiva suve tõttu oma kohustusi täita, on sellel riigil võimalus lähtuda eelneva, asjaomase ja järgneva aasta heitkoguste keskmisest näitajast.

Kronoloogia ja edasised sammud

Komisjon esitas oma ettepanekuõhu kvaliteedi paketi osana 2013. aasta detsembris. Ettepaneku suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. Euroopa Parlament hääletas oma seisukoha üle kavandatava direktiivi suhtes 2015. aasta oktoobris. Nõukogu leppis 2015. aasta detsembris kokku üldise lähenemisviisi suhtes. Direktiivi vastuvõtmiseks nõukogus on vaja kvalifitseeritud häälteenamust.

2016. aasta juunis avaldas COREPER nõukogu eesistujariigi poolt koostatud kompromisstekstile toetust. 30. juunil kiitis Euroopa Parlament teksti põhimõtteliselt heaks.

Hääletus Euroopa Parlamendis peaks eeldatavasti toimuma sügisel. Seejärel esitatakse tekst nõukogule lõplikuks vastuvõtmiseks esimesel lugemisel.

• Direktiiv teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise kohta

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN