„Eesmärk 55“: nõukogu võttis vastu olulised õigusaktid 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks

Nõukogu võttis täna vastu viis õigusakti, mis võimaldavad ELil peamistes majandussektorites kasvuhoonegaaside heidet vähendada, tagades samas, et kliimapöördega seoses toetatakse tõhusalt kõige haavatavamaid kodanikke ja mikroettevõtjaid ning kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatud sektoreid.

Need õigusaktid on osa paketist „Eesmärk 55“, mis viivad ELi poliitika kooskõlla võetud kohustusega vähendada oma kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ning saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Tänane hääletus nõukogus oli menetluse viimane etapp.

ELi heitkogustega kauplemise süsteem

ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) on CO₂-turg, mis põhineb energiamahukate tööstusharude, elektrienergia tootmise sektori ja lennundussektori lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) piiramise ja nendega kauplemise süsteemil.

Uute normidega suurendatakse 2030. aastaks ELi HKSiga hõlmatud sektorites heitkoguste vähendamise üldist eesmärki 62%-ni võrreldes 2005. aasta tasemega.

Meretranspordi heitkogused

Esimest korda lisatakse ELi HKSi kohaldamisalasse laevanduse heitkogused. Laevandusettevõtjatele kehtestatakse LHÜde tagastamiskohustus järk-järgult: tõendatud heitkoguste puhul 2024. aastal 40%, 2025. aastal 70% ja 2026. aastal 100%.

Enamik suuri laevu lisatakse kohe ELi HKSi kohaldamisalasse, samas kui teised suured laevad, nimelt avamerelaevad, hõlmatakse kõigepealt nn seire-, aruandlus- ja kontrollimäärusega (mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli) ning alles hiljem ELi HKSiga.

Muu kui CO₂ heite (metaan ja N₂O) suhtes kohaldatakse seire-, aruandlus- ja kontrollimäärust alates 2024. aastast ning ELi HKSi alates 2026. aastast.

Hoonete, maanteetranspordi ja muud sektorid

Hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite (peamiselt väiketööstus) jaoks loodi uus, eraldiseisev heitkogustega kauplemise süsteem, et tagada heitkoguste kulutõhuse vähendamine nendes sektorites, mille dekarboniseerimist on seni olnud raske saavutada. Seda uut süsteemi hakatakse hoonete ja maanteetranspordi ning muude sektorite jaoks kütust tarnivate turustajate suhtes kohaldama 2027. aastast. Kehtestatud on kaitsemeede, mille kohaselt juhul, kui nafta ja gaasi hind on enne uue süsteemi käivitamist erakordselt kõrge, lükatakse käivitamine edasi 2028. aastani.

Lennundussektori heitkogused

Lennundussektori LHÜde tasuta eraldamine kaotatakse järk-järgult ära ja alates 2026. aastast rakendatakse täielikku enampakkumist. 31. detsembrini 2030 reserveeritakse 20 miljonit LHÜd, et innustada õhusõiduki käitajaid loobuma fossiilkütuste kasutamisest.

Ajavahemikul 2022–2027 kohaldatakse ELi HKSi Euroopa-siseste lendude suhtes (sealhulgas Ühendkuningriiki ja Šveitsi suunduvad lennud) ning CORSIAt kohaldatakse Euroopa-väliste lendude suhtes, mis suunduvad CORSIAs osalevatesse kolmandatesse riikidesse ja saabuvad neist riikidest (nn selge eraldamise põhimõte).

Samuti parandatakse õhusõiduki käitajate heitkoguste ja kompenseerimise läbipaistvust ning luuakse raamistik lennunduse muu kui CO₂ heite mõju seire-, aruandlus- ja kontrolli kohta. Komisjon esitab kõnealuse raamistiku tulemustele tuginedes vajaduse korral 1. jaanuariks 2028 ettepaneku lennunduse muu kui CO₂ heite mõjuga seotud leevendusmeetmete kohta.

Süsiniku piirimeede

Süsiniku piirimeedet (SPIM) kasutatakse CO₂-mahukate tööstusharude toodete impordi suhtes. SPIMi eesmärk on vältida – täielikus kooskõlas rahvusvaheliste kaubandusreeglitega – seda, et ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise jõupingutused nullitakse heitkoguste suurendamisega väljaspool liidu piire, paigutades tootmise ümber riikidesse, kus kliimamuutuste vastu võitlemiseks kohaldatav poliitika on ELi omast vähem ambitsioonikas, või suurendades CO₂-mahukate toodete importi.

2025. aasta lõpuni kohaldatakse SPIMi üksnes aruandluskohustusena. Kui SPIM läbivaadatud ELi HKSi raames asjaomastes sektorites käivitatakse, võetakse see järk-järgult kasutusele paralleelselt LHÜde tasuta eraldamise järkjärgulise kaotamisega. Süsiniku piirimeetmega hõlmatud sektorites – tsement, alumiinium, väetised, elektrienergia tootmine, vesinik, raud ja teras, samuti mõned lähteained ja piiratud arv tootmisahela järgmise etapi tooteid – kaotatakse tasuta LHÜd järk-järgult üheksa aasta jooksul ajavahemikus 2026–2034.

SPIM edendab selliste ELi-väliste ettevõtjate kaupade importi ELi, kes järgivad ELi 27 liikmesriigis kohaldatavaid kõrgeid kliimastandardeid. See tagab kõnealuse impordi tasakaalustatud käsitlemise ja selle eesmärk on ergutada ELi partnereid maailmas ühinema ELi kliimaalaste jõupingutustega.

Kliimameetmete sotsiaalfond

Liikmesriigid kasutavad kliimameetmete sotsiaalfondi, et rahastada meetmeid ja investeeringuid, millega toetatakse nii vähekaitstud leibkondi, mikroettevõtjaid kui ka transpordikasutajaid ning aidatakse neil toime tulla hinnamõjuga, mida heitkogustega kauplemise süsteem avaldab hoonetele, maanteetranspordile ja muudele sektoritele.

Fondi rahastatakse peamiselt uue heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest maksimaalselt 65 miljardi euro ulatuses, millele lisanduvad liikmesriikide osamaksed. See luuakse ajutiselt ajavahemikuks 2026–2032.

Taustteave

Nõukogu hääletas täna järgmiste paketi „Eesmärk 55“ õigusaktide üle:

• HKSi direktiivi läbivaatamine
• kasvuhoonegaaside heite seiret, aruandlust ja kontrolli laevandussektoris käsitleva määruse muutmine
• lennundussektori HKSi direktiivi läbivaatamine
• määrus, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond
• määrus, millega kehtestatakse süsiniku piirimeede

Euroopa Komisjoni poolt Euroopa rohelise kokkuleppe raames 14. juulil 2021 esitatud pakett „Eesmärk 55“ võimaldab ELil vähendada oma kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ning saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse.

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid esialgsele kokkuleppele lennundussektori HKSi suhtes 7. detsembril 2022, SPIMi suhtes 13. detsembril 2022 ning ELi HKSi ja kliimameetmete sotsiaalfondi suhtes 18. detsembril 2022. Parlament võttis õigusaktid ametlikult vastu 18. aprillil 2023.

Järgmised sammud

Nüüd kirjutavad nõukogu ja Euroopa Parlament seadustele alla ning need avaldatakse enne jõustumist Euroopa Liidu Teatajas.

• HKSi direktiivi läbivaatamine
• HKSi direktiivi läbivaatamise kohta esitatud avaldused
• Kasvuhoonegaaside heite seiret, aruandlust ja kontrolli laevandussektoris käsitleva määruse muutmine
• Kasvuhoonegaaside heite seiret, aruandlust ja kontrolli laevandussektoris käsitleva määruse muutmise kohta esitatud avaldused
• Lennundussektori HKSi direktiivi läbivaatamine
• Lennundussektori HKSi direktiivi läbivaatamise kohta esitatud avaldused
• Määrus, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond
• Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse kohta esitatud avaldused
• Määrus, millega kehtestatakse süsiniku piirimeede
• Süsiniku piirimeetme määruse vastuvõtmise kohta esitatud avaldused
• Hääletustulemused ja avalik istung
• „Eesmärk 55“: nõukogu ja parlament jõudsid esialgsele kokkuleppele ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja kliimameetmete sotsiaalfondi suhtes (pressiteade, 18. detsember 2022)
• ELi kliimameetmed: piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (CBAM) suhtes saavutati esialgne kokkulepe (pressiteade, 13. detsember 2022)
• Lennunduse heitkogustega kauplemise süsteem: nõukogu ja parlament sõlmisid esialgse kokkuleppe lendude heitkoguste vähendamiseks (pressiteade, 7. detsember 2022)
• Pakett „Eesmärk 55“ (taustteave)