Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 13. juuni 2022

Peamised tulemused

Põllumajandus

Arutelu turuolukorra üle, eelkõige pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse

Euroopa Ülemkogu järeldustele tuginedes tuletasid ministrid meelde, kui olulised on tõhusad koordineerimismeetmed rahvusvahelisel tasandil, et tagada ülemaailmne reageerimine toiduga kindlustatusele. Nii ukrainlaste jaoks kui ka rahvusvahelisel turul valitseva nõudluse rahuldamiseks on tähtis suuta ladustatud teravili Ukrainast enne uue saagikoristuse algust välja viia. Võttes arvesse komisjoni ja liikmesriikide uusimat teavet ning pidades silmas Venemaa agressiooni Ukraina vastu, jätkasid ministrid arvamuste vahetust põllumajandusturgude olukorra üle nii ülemaailmsel kui ka Euroopa tasandil.

Ministrid arutasid ka hiljutisi ilmastikutingimusi mõnes liikmesriigis, sealhulgas Horvaatias.

Sellega seoses palusid kuusteist delegatsiooni komisjonil pikendada 2022. aastaks kehtestatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) teatavatest sätetest ajutiste erandite tegemise põhimõtet ka 2023. aasta jaoks. Komisjon märkis, et ta pöördub selles küsimuses kiiresti nõukogu poole. Ministrid kinnitasid veel kord, et tänu ühisele põllumajanduspoliitikale suudab Euroopa Liit enamiku põllumajandustoodetest ise toota, ning, nagu seda rõhutas ka Euroopa Ülemkogu, kinnitasid ühise põllumajanduspoliitika tähtsust ülemaailmsesse toiduga kindlustatusse panustamisel.

• Põllumajandusturgude olukord, eelkõige pärast sissetungi Ukrainasse
• Kuidas Venemaa Ukraina-vastane sõda on turge mõjutanud (taustteave)
• ELi reageerimine Venemaa sissetungile Ukrainasse (taustteave)
• Toiduga kindlustatus ja toidu taskukohasus (taustteave)

Imporditud põllumajandustoodete standardite vastastikkus

Ministrid vahetasid arvamusi seoses komisjoni edastatud infoga, mis sisaldus komisjoni hiljuti vastu võetud aruandes, mis käsitleb ELi tervise- ja keskkonnastandardite kohaldamist imporditud põllumajandustoodete ja põllumajanduslike toiduainete suhtes. Arutelu tugines varasemale mõttevahetusele, mille eesistujariik Prantsusmaa korraldas 2022. aasta veebruaris Euroopa rohelise kokkuleppe, ühise põllumajanduspoliitika ja ELi kaubanduspoliitika vahelise sidususe tugevdamise teemal.

Kõnealune aruanne näitas suutlikkust rakendada meetmeid kooskõlas WTO standarditega, mitmepoolsetel foorumitel, kahepoolsetes kaubanduslepingutes või autonoomsete meetmete abil, kui Euroopa normidega on tootmisstandard kehtestatud. Ministrid väljendasid aruande üle heameelt ja rõhutasid, et mitmes valdkonnas, nagu loomade heaolu, mida paljud delegatsioonid mainisid, on vastastikkuse analüüs asjakohane, eelkõige mitmepoolsete foorumite ja kahepoolsete läbirääkimiste kaudu. Lisaks palusid nad, et rakendatud või kavandatud meetmete suhtes võetaks korrapäraseid järelmeetmeid.

• Aruanne ELi tervise- ja keskkonnastandardite kohaldamise kohta imporditud põllumajandustoodete ja põllumajanduslike toiduainete suhtes
• KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE: ELi tervise- ja keskkonnastandardite kohaldamine imporditud põllumajandustoodete ja põllumajanduslike toiduainete suhtes

Muud küsimused

Eesistujariik teavitas ministreid tööst, mida on viimase kolme kuu jooksul tehtud seoses ettepanekuga võtta vastu määrus geograafiliste tähiste kohta. Samuti said nad komisjonilt teavet olukorra kohta seoses sigade Aafrika katku episootiaga Euroopas ja vajaduse kohta jätkata kõigi mobiliseerimist selle likvideerimiseks, samuti Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) programmitöö protsessi kohta. Lisaks teavitasid delegatsioonid ministreid hiljutistest ilmastikutingimustest liikmesriikides (Horvaatia) ja ühisest lähenemisviisist seoses taimekaitsevahendite säästva kasutamise vähendamise eesmärkidega (Eesti).

Kalandus

Kalapüügivõimalused 2023. aastaks

Komisjon teavitas ministreid ühise kalanduspoliitika rakendamise seisust. Ministreid teavitati ka 2023. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva avaliku konsultatsiooni algatamisest, mis kestab kuni 31. augustini 2022. Ministrid vahetasid arvamusi kalavarude olukorra üle ning rõhutasid ühise kalanduspoliitika kolme samba võrdse käsitlemise tagamise tähtsust ning selles sektoris tehtud jõupingutuste ja tunnustamise vajadust. Lisaks arutasid nad lossimiskohustuse rakendamist, iga merepiirkonna eripära, kolmandate riikide kalanduse ja Ühendkuningriigi EList väljaastumise mõju ning muude tegurite, näiteks kliima ja reostuse mõju kalavarudele. Lisaks arutasid ministrid, milliseid märkimisväärseid häireid on kalandussektoris põhjustanud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu, olgu see siis seoses kaubavoogude, teaduslike nõuannete arendamise või teatavate läbirääkimiste pidamisega rahvusvahelisel tasandil. Lisaks mainisid nad Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) kasutusele võtmist sektori toetamiseks võetavate kriisimeetmete rahastamiseks.

• Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Säästvam kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2023. aastaks“
• KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT. Lisatud dokumendile: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Säästvam kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2023. aastaks“

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN