"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 5. november 2024
Peamised tulemused
Käibemaks digiajastul
Nõukogu jõudis kokkuleppele õigusaktide paketi suhtes, mis käsitleb käibemaksu digiajastul. Pakett koosneb kolmest ettepanekust, millega soovitakse võidelda käibemaksupettuse vastu, toetada ettevõtjaid ja edendada digiüleminekut.
Pärast peaaegu kaks aastat kestnud läbirääkimisi jõudis nõukogu kokkuleppele käibemaksupaketi suhtes. See on digipöörde üks nurgakivi ja oluline samm ELi konkurentsivõime parandamisel. Uute normidega ajakohastatakse meie käibemaksusüsteeme, et võtta arvesse meie majanduse digitaliseerimist, aidata võidelda käibemaksupettuse vastu ning lihtsustada väikeettevõtjate ja üksikute teenuseosutajate halduskohustusi. Tänasele otsusele eelnesid intensiivsed arutelud eesistujariigi Ungari juhtimisel; seega oleme tänulikud kõigile delegatsioonidele nende konstruktiivse lähenemisviisi ja suure töö eest.
Ministrid tegid kokkuvõtte taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisest. Praeguseks on kõik taaste- ja vastupidavuskavad heaks kiidetud, laekunud on 70 maksetaotlust ja välja on makstud rohkem kui 268 miljardit eurot.
Nõukogu võttis vastu rakendusotsused, millega kiidetakse heaks Tšehhi ja Madalmaade esitatud sihipärased muudatused nende muudetud taaste- ja vastupidavuskavades.
Nõukogule anti teavet olukorrast seoses Venemaa Ukraina-vastase agressiooni majandusliku ja finantsmõjuga.
Ministreid teavitati Ukraina majanduslikust ja eelarveolukorrast, sealhulgas Ukraina rahastu rakendamisest ning edusammudest, mida on tehtud Ukrainale täiendavalt antavat 50 miljardi USA dollari (45 miljardi euro) suurust laenu käsitleva G7 hiljutise kokkuleppe rakendamisel. Nimetatud laenu teenindatakse ja see makstakse tagasi tulevastest erakorralistest tuludest, mis tulenevad Venemaa riiklike varade tõkestamisest.
Nõukogu kiitis heaks järeldused ELi statistikaalaste prioriteetide osas tehtud edusammude kohta, andes samal ajal suuniseid edasiseks tööks.
Aruteluta päevakorrapunktina võttis nõukogu vastu ka määruse, mille eesmärk on veelgi parandada Euroopa statistika arendamist, koostamist ja levitamist.
Nõukogu ja Euroopa Komisjon teavitasid ministreid G20 rahandusministrite ja keskpangajuhtide 23.-24. oktoobril 2024 Washingtonis toimunud kohtumise põhitulemustest.
Valmistudes 11.–22. novembril Aserbaidžaanis Bakuus toimuvaks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsiks (COP29), avaldas nõukogu 2023. aasta andmed rahvusvahelise kliimameetmete rahastamise kohta.
2023. aastal eraldasid Euroopa Liit ja selle 27 liikmesriiki avaliku sektori vahenditest 28,6 miljardit eurot kliimameetmete rahastamiseks ja mobiliseerisid täiendavalt 7,2 miljardit eurot erasektori rahalisi vahendeid, et toetada arengumaid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisel.
Nimetatud summad põhinevad juhtimismääruses sätestatud ELi kliimameetmete rahastamise aruandluse reeglitel.
Eesistujariik andis ülevaate finantsteenuste valdkonna seadusandlike ettepanekute menetlemise seisust. Samuti anti ministritele ülevaade finantsteenuste valdkonna ELi õigusaktide rakendamise hetkeseisust. Need on majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu korduvad päevakorrapunktid.
Aruteluta päevakorrapunktina võttis nõukogu vastu kaks õigusakti, millega muudetakse Solventsus II direktiivi, mis on ELi peamine kindlustusvaldkonna õigusakt, ning kehtestatakse kindlustus- ja edasikindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse uued normid.
4. novembri istungi raames toimus makromajanduslik dialoog poliitilisel tasandil.
Sotsiaalpartnerid vahetasid arvamusi eesistujariigi ja kahe tulevase eesistujariigi, komisjoni, Euroopa Keskpanga ja eurorühma esimehega. Kohtumise keskmes oli praeguste majandustingimuste, väljavaadete ja asjakohaste poliitikameetmete läbivaatamine ning demograafiliste muutuste ja konkurentsivõimele avalduva mõju käsitlemine.
ELi-EFTA ministrite dialoog
5. novembri istungi raames toimus ELi ja EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon) riikide vaheline ministrite tasandi dialoog.
Ministrid vahetasid arvamusi selle üle, kuidas suurendada konkurentsivõimet pikas perspektiivis, võttes arvesse demograafilisi ja tootlikkusega seotud väljakutseid.
ECOFINi ja EFTA ministrite dialoog: ühisfoto
Kohtumisega seotud dokumendid
Ettevalmistavad dokumendid
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
