"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Välisasjade nõukogu ja välisasjade nõukogu (kaitseküsimused), 21. märts 2022
Peamised tulemused
Välisasjad
Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu
Ministrid arutasid Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu. Praeguse seisuga vajavad viivitamatult humanitaarabi 13 miljonit inimest ning riigist on põgenenud üle 3,3 miljoni inimese.
Ministrid avaldasid Ukrainale üksmeelselt toetust. Nad leppisid kokku, et jätkatakse Venemaa diplomaatilist ja rahvusvahelist kontrollimist ja isoleerimist ning tähelepanu osutamist Venemaa sõjakuritegudele ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumistele.
EL jätkab Ukraina majanduslikku ja rahalist toetamist ning toetuse andmist Ukraina relvajõududele. Sellega seoses saavutasid ministrid poliitilise kokkuleppe täiendava 500 miljoni euro suhtes, mis võetakse kasutusele Euroopa rahutagamisrahastu raames.
Ukrainas toimuv kujutab endast ulatuslikku sõjakuritegu, mida panevad toime Venemaa relvajõud Ukraina rahva vastu. See ei saa jääda vastuseta. Seetõttu tervitame ÜRO Inimõiguste Nõukogu moodustatud uurimiskomisjoni. Samuti tervitame Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri uurimist ning tuletame meelde Rahvusvahelise Kohtu poolt Venemaale esitatud käsku lõpetada sissetung Ukrainasse.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
EL on valmis veelgi karmistama oma piiravaid meetmeid, kui olukord seda nõuab, ning tegema koostööd rahvusvaheliste partneritega.
Arutelu ajal ühines ministritega Moldova asepeaminister ja välisminister Nicu Popescu.
Moldova on üks neid riike, keda Venemaa agressioon kõige rohkem mõjutab – 13% Ukrainast Moldovasse põgenenud inimestest on lapsed. Samuti on Moldova üks kõige ohustatuimaid riike. EL suhtub Moldova muredesse ja vajadustesse tõsiselt ning ministrid rõhutasid oma pühendumust ELi poolt riigile antavat toetust ühiselt tõhustada.
Mali
Nõukogus toimus arvamuste vahetus olukorra üle Malis.
Mali üleminekuvõimud mitte üksnes ei esitanud üleskutset Barkhane ja Takuba jõudude lahkumiseks riigist, vaid otsustasid ka teha koostööd Venemaaga seotud kurikuulsa palgasõduritest koosneva Wagneri grupiga, kes on pannud toime julmi rünnakuid igal pool, kus nad on tegutsenud.
Nõukogu kinnitas, et ELi sõjaline väljaõppemissioon Malis (EUTM Mali) ei või mingil moel osaleda tegevuses, mis võib ELi mainet kahjustada.
Sel põhjusel palus kõrge esindaja kirjalikke tagatisi, et ELi poolt väljaõppe saanud üksused ei tegutse koos Wagneri grupiga ega tee sellega koostööd. EL ootab Mali ametivõimude vastust ning kui neid tagatisi ei anta, ei jää ELil muud üle, kui oma kohalolek kõnealuses riigis läbi vaadata.
Seni jätkab EL rahalise otsetoetuse andmist Mali ning laiemalt Saheli rahvastikule ning laiendab oma toetust Burkina Fasole ja Nigerile.
Nõukogu järeldused
Nõukogu kiitis heaks Kameruni käsitlevad järeldused.
Ühisel istungil kiitsid ELi välis- ja kaitseministrid heaks strateegilise kompassi, mis on ambitsioonikas tegevuskava ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamiseks 2030. aastaks.
Kui ma eelmise aasta novembris kompassi tutvustasin, märkisin, et Euroopa on ohus. Nüüd on see ilmselge. See provotseerimata ja põhjendamatu sissetung kujutab endast tektoonilist nihet. Meie reageerimine sõjale on näidanud, et oleme ELina suutelised tegutsema kindlalt ja kiirelt, kui oleme ühel meelel. Seda kinnitab tänane kompassi vastuvõtmine.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Strateegilises kompassis antakse ühine hinnang strateegilisele keskkonnale, milles EL tegutseb, ning ohtudele ja väljakutsetele, mille ees liit seisab. Esimest korda ajaloos esitatakse dokumendis konkreetsed ja teostatavad ettepanekud koos rakendamise väga täpse ajakavaga, et parandada ELi suutlikkust tegutseda otsustavalt kriiside korral ning kaitsta oma julgeolekut ja kodanikke.
Ka rõhutatakse kompassis selgelt atlandiüleste suhete ning NATO rolli tähtsust kollektiivkaitses. Tugevam ja võimekam EL julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas aitab tugevdada atlandiülest julgeolekut ja NATOt.
Eeldatavasti kinnitab Euroopa Ülemkogu strateegilise kompassi oma 24.–25. märtsi 2022. aasta kohtumisel.