Skip to content
  • Nõukogu (välisasjad)

Välisasjade nõukogu, 16. mai 2022

Peamised tulemused

Lääne-Balkan

Välisasjade nõukogu pidas strateegilise arutelu selle üle, kuidas EL saab aidata leevendada mõju, mida avaldab Lääne-Balkanile Venemaa agressioon Ukraina vastu. Ministrid kaalusid võimalikke ELi meetmeid, millega muuta ELi poliitiline tegevus kõnealuses piirkonnas veelgi sihipärasemaks, ning arutasid seda, kuidas aidata Lääne-Balkani partneritel suurendada nende vastupanuvõimet kolmandate osapoolte ja hübriidohtude suhtes.

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Venemaa sõjal on kõikidele meie partneritele kogu maailmas otsene mõju, mis avaldub energiahindades, toidupuuduses ja inflatsioonis. Peame kohandama oma rahalist toetust nendele uutele vajadustele ning sellekohasesse tegevusse kaasame oma partnerid, et leevendada tuleva kriisi mõju.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

ELi välisministritel oli kuue Lääne-Balkani partneri välisministritega töölõuna, kus arutati Euroopa Liidu suunas liikuva piirkonna tulevikku.

Nõukogu tervitas nende partnerite valikut, kes on oma seisukohad viinud täielikku kooskõlla ELi välispoliitika ja sanktsioonidega, ning väljendas selgesõnaliselt oma ootust, et kõik kõnealuse piirkonna partnerid, eeskätt kandidaatriigid, järgksid Euroopa väärtusi ja Euroopa välispoliitikat.

Samuti kutsusid ministrid Lääne-Balkani partnereid üles mõtlema ja tegutsema oma riigisiseste probleemide ja reformide puhul ning kahepoolsete vaidlusküsimuste lahendamisel strateegilisemalt.

Nõukogu arutas Bosnia ja Hertsegoviina olukorda ning kinnitas taas ELi toetust Bosnia ja Hertsegoviina väljavaatele ühineda ELiga ühe, ühtse ja suveräänse riigina. Reformide tagasihoidmine ning riiklike institutsioonide lammutamine on vastuolus Euroopa väljavaatega ning vastuvõetamatud.

Belgradi ja Priština vahelise dialoogi teemal kinnitasid ministrid taas oma ootust, et varasemaid kokkuleppeid tuleb täielikult järgida ja rakendada, ning et Serbia ja Kosovo* suhted järk-järgult normaliseeruvad.

* Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

Venemaa agressioon Ukraina vastu

Välisasjade nõukogu arutas käimasolevat Venemaa agressiooni Ukraina vastu ning keskendus viimastele sündmustele kohapeal ja ELi tegevuse suundadele. Eeskätt arutasid ministrid ELi toetust Ukrainale, diplomaatilist teavitustegevust, heidutusmeetmeid, Venemaa poolset teabega manipuleerimist ja sekkumistegevust ning püüdlusi tagada vastutus.

Arutelus osalesid ka Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ning Kanada välisminister Mélanie Joly.

Analüüsisime kõiki võimalusi rahalise toetuse andmiseks, võttes arvesse halvenevat humanitaarolukorda, Ukraina vahetuid rahalisi vajadusi sõja ajal, riigi sõjajärgset ülesehitamist ning enesekaitset. Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Ministrid kaalusid ettepanekut anda Euroopa rahutagamisrahastust täiendavalt 500 miljonit eurot relvade tarnimiseks Ukrainasse.

Samuti arutasid ministrid seda, kuidas toetada Ukraina majandust kaubanduse liberaliseerimise ning transpordi hõlbustamise meetmete abil. EL võttis hiljuti vastu ELi tegevuskava ELi ja Ukraina vahelise solidaarsuse kohta ning sellega EL juba aitab Ukrainal toota teravilja ja nisu ning eksportida seda kogu maailmas.

Nõukogu käsitles põgusalt teabega manipuleerimist Venemaa poolt ning Venemaa katset veeretada süü enda agressiooni põhjustatud ülemaailmse mõju eest mitte vaid Ukrainale, vaid ka ELile ja lääneriikidele üldiselt. Nõukogu eitab kategooriliselt Venemaa narratiivi ja teeb seda ka edaspidi. Energia- ja toidunappus ning hindade tõus on Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja tulemus.

EL teeb koos G7, G20 ja FAOga tööd Venemaa agressiooni negatiivse mõju leevendamiseks ning toiduga varustamise tagamiseks kõigis riikides.

Päevakajalised küsimused

Kõrge esindaja teavitas nõukogu oma hiljutisest missioonist Ladina-Ameerikasse, kus ta kohtus Tšiili ja Panama juhtidega.

Samuti andis ta järelmeetmena aprillis toimunud välisasjade nõukogu kohtumisele ajakohastatud teavet ELi poolt Palestiinale antava rahalise toetuse kohta.

Nõukogu teavitati ka olukorrast Etioopias, käimasolevatest pingetest Vahemere idaosas ning kahe ELi liikmesriigi taotlustest saada NATO liikmeks.

Nõukogu järeldused

Nõukogu kiitis heaks järeldused, milles käsitletakse ELi strateegilist lähenemisviisi endiste võitlejate desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise toetamisele.

Boliivia põldtunnustamise ja teatavate seal kasvatatavate seemnete samaväärsus

Ministrid võtsid vastu komisjoni ettepaneku, millega tunnustatakse Boliivias toimuva teravilja-, õli- ja kiutaimede seemnekultuuride kasvatamise ja põldtunnustamise samaväärsust. Nõukogu otsusega lisatakse Boliivia loetellu kolmandatest riikidest, kelle seemne sertifitseerimise süsteeme tunnistatakse samaväärsena ELi omadega, võimaldades nii importida ELi turule Boliiviast pärit sorgo-, maisi- ja päevalilleseemet.

Kohtumisega seotud dokumendid

Ettevalmistavad dokumendid

Koosolekujärgsed dokumendid

Pressiteated

Pressiteave

Pressi kontaktteave

Kui te ei ole ajakirjanik, siis palun saatke oma taotlus üldsuse teavitamise teenistusele.

Akrediteerimine ja pressiüritused

Ülevaatliku teabe akrediteerimise kohta leiab siit.

Väljaspool Euroopa Liitu toimuvatele rahvusvahelistele tippkohtumistele annavad meedia akrediteeringu vastuvõtva riigi valitsusasutused.

Hoia end kursis

Muud istungid: Nõukogu (välisasjad)

Vaata muid kohtumisi

Viimati läbi vaadatud: 5. veebruar 2025