"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Euroopa asjade eest vastutavad ministrid kuulasid ära ettekande eesistujariigi Küprose käesoleva poolaasta prioriteetide kohta. Iga-aastase õigusriigidialoogi raames pidas nõukogu riigipõhiseid arutelusid õigusriigi olukorra üle Eestis, Taanis, Kreekas ja Hispaanias ning vahetas arvamusi Euroopa demokraatia kaitsekilbi üle.
Üldasjade nõukogu esimesel istungil Küprose eesistumise ajal oli mul võimalus tutvustada meie prioriteete eelseisvaks poolaastaks. Erakordselt keerulises geopoliitilises keskkonnas töötame selle nimel, et edendada ELi strateegilist autonoomiat ja tugevdada tema rolli ülemaailmsel areenil, keskendudes selgelt julgeolekule, kaitsevalmidusele, konkurentsivõimele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele.
Tänane õigusriigidialoog kinnitas taas meie pühendumust ühistel väärtustel põhinevale autonoomsele liidule, kus ei jäeta kedagi kõrvale. Edusammud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku valdkonnas jäävad loomulikult meie tegevuskavas tähtsale kohale. Laienemine, lihtsustamine, õigusriik ja demokraatlikud väärtused ning ELi ja Ühendkuningriigi suhted on üldasjade nõukogus käsitletavate peamiste prioriteetide hulgas.
Küprose Vabariigi Euroopa asjade aseminister Marilena Raouna
Eesistujariigi prioriteedid
Nõukogu kuulas ära ettekande eesistujariigi Küprose eesistumisperioodi prioriteetide kohta ning ministritel oli võimalus esitada oma märkused.
Juhtlause „Maailmale avatud autonoomne liit“ all teeb eesistujariik Küpros tööd selle nimel, et praegu ELi ees seisvad probleemid muudetaks võimalusteks ning et ELi eesmärkidega kaasneksid meetmed ja käegakatsutavad tulemused, mis põhinevad järgmistel prioriteetidel:
autonoomia julgeoleku ja kaitsevalmiduse kaudu
autonoomia konkurentsivõime kaudu
maailmale avatud autonoomne liit
autonoomne väärtuste liit, kus ei jäta kedagi kõrvale
pikaajaline eelarve autonoomse liidu jaoks
Üldasjade nõukogu töö keskmes on tasakaalustatud ja tulevikku suunatud ELi eelarve tagamine, ELi lihtsustamiskava edendamine, liidu põhiväärtuste, demokraatia ja õigusriigi kaitsmine ja edendamine, kodanike usalduse suurendamine Euroopa projekti vastu ja demokraatia vastupanuvõime tugevdamine, konkreetsete edusammude tegemine laienemisprotsessis, ELi ja Ühendkuningriigi suhete edasine tugevdamine ning koostöö tugevdamine EFTA riikide ja muude ELi mittekuuluvate Lääne-Euroopa partneritega.
Ministrid pidasid iga-aastase õigusriigidialoogi raames riigipõhiseid arutelusid, keskendudes Eesti, Taani, Kreeka ja Hispaania õigusriigi olukorrale.
See oli sel aastal esimene riigipõhiste arutelude voor. Euroopa Komisjon tutvustas iga riigi puhul kõigepealt oma 2025. aasta aruandes õigusriigi olukorra kohta sisalduva vastava riigipõhise peatüki peamisi järeldusi. Seejärel tutvustasid asjaomased delegatsioonid oma riigi peamisi arenguid ja selle õigusriigiraamistiku konkreetseid aspekte. Sellele järgnes kommenteerimis- ja küsimuste voor, milles teised delegatsioonid jagasid oma kogemusi ja parimaid tavasid seoses mainitud arengutega. Hiljem oli arutelualusel delegatsioonil võimalus esitada täiendavaid märkusi.
Töölõunal vahetasid ministrid arvamusi Euroopa demokraatia kaitsekilbi üle. Demokraatia kaitsekilp on koos ELi kodanikuühiskonna strateegiaga osa Euroopa Komisjoni poolt 12. novembril 2025 esitatud demokraatia paketist. Algatuses välja kuulutatud meetmeid tuleks 2027. aastaks järk-järgult rakendada.
Demokraatia kaitsekilbi eesmärk on kujundada strateegiline lähenemisviis demokraatia kaitsmiseks, tugevdamiseks ja edendamiseks pikas perspektiivis. Kavandatud meetmed on rühmitatud kolme valdkonda: olukorrateadlikkuse parandamine ja reageerimisvõime toetamine teaberuumi terviklikkuse kaitseks, demokraatlike institutsioonide, vabade ja õiglaste valimiste ning vaba meedia tugevdamine ning ühiskonna vastupanuvõime ja kodanike kaasatuse suurendamine. Lisaks tehakse algatuses ettepanek luua uus demokraatia vastupanuvõime Euroopa keskus ja rahastada ELi vahenditest demokraatiasse investeerimist osana komisjoni ettepanekust järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2028–2034.
Sellega seoses ja tuginedes eesistujariigi suunisdokumendile arutasid ministrid teemasid ja meetmeid, mida eesistujariik peaks nõukogus Euroopa demokraatia kaitsekilbi rakendamisel tehtava töö jätkamisel ja laiemalt demokraatia vastupanuvõime tugevdamisel pidama esmatähtsaks.
Prantsusmaa ja Portugali delegatsioonid teavitasid nõukogu ELi äärepoolseimate piirkondade tähtsusest ning Hispaania delegatsioon andis teavet ELi Atlandi makropiirkondliku strateegia kohta.
Nõukogu võttis aruteluta vastu määruse, mis käsitleb Venemaalt nii torugaasi kui ka veeldatud maagaasi ELi importimise järkjärgulist lõpetamist (nn REPowerEU määrus). Uued õigusnormid sisaldavad ka meetmeid energiavarustuse tulemuslikuks seireks ja mitmekesistamiseks. See määrus on oluline verstapost, et saavutada kava „REPowerEU“ eesmärk lõpetada ELi sõltuvus Venemaa energiast.
Ministrid vahetasid mitteametlikul hommikusöögil Euroopa Parlamendi komisjonide esimeeste konverentsi esimehe Bernd Langega arvamusi lihtsustamise ja parema õigusloome üle.
