ELi õigusnormide lihtsustamine
Selleks et tugevdada ELi pikaajalist konkurentsivõimet, on lihtsam õigusraamistik väga oluline. EL püsib mitme valdkonna õigusaktide lihtsustamisel graafikus, kaitstes samal ajal oma majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke.
Õigusaktide lihtsustamise vajadus
EL on kindlalt otsustanud tugevdada oma pikaajalist konkurentsivõimet ning säilitada oma majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke. Lihtsam õigusraamistik, mille raames EL lihtsustab teatavaid norme ja õigusakte, on selle püüdluse oluline osa. Lisaks halduskoormuse vähendamisele võimaldab see ELi ettevõtjatel areneda ja edendada uuenduslikumat investeerimiskeskkonda.
Lihtsustamise üleskutse pärineb ELi kõrgeimalt poliitiliselt tasandilt. Viimastel aastatel on Euroopa Ülemkogus kokku tulnud ELi juhid mitmel korral tõdenud, et õigusnorme on vaja ELi pikaajalise konkurentsivõime suurendamiseks lihtsustada, ning on rõhutanud, kui tähtis on nn lõimitud lihtsuse põhimõte.
Meie konkurentsivõime suurendamiseks tuleb rakendada kõiki vahendeid ja poliitikameetmeid terviklikul ja ühtsel viisil nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Tavapäraselt jätkamine ei ole enam valikuvariant.
Budapesti deklaratsioon, 8. november 2024
Lihtsustamine on üks peamisi prioriteete nii 2024.–2029. aasta strateegilises tegevuskavas kui ka uut Euroopa konkurentsivõime kokkulepet käsitlevas Budapesti deklaratsioonis, milles kutsuti üles lihtsustamisrevolutsioonile.
Halduskulude ja aruandluse vähendamine
ELi õigusaktide lihtsustamise peaeesmärk on vähendada ELi ettevõtjate halduskulusid ja aruandlusnõudeid.
Konkreetsete eesmärkide hulka kuulub nii kulude kui ka aruandluskohustuste vähendamine 2030. aastaks vähemalt 25% võrra kõigi ettevõtjate puhul (millega säästetaks 37,5 miljardit eurot) ning vähemalt 35% võrra väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) puhul.
Koondpaketid
Alates 2025. aasta veebruarist on komisjon vastuseks Euroopa Ülemkogu taotlusele esitanud nõukogule ja parlamendile vastuvõtmiseks kümme lihtsustamisettepanekut, mida nimetatakse ka koondõigusaktideks.
Kaasseadusandjad arutavad kavandatud meetmeid ja peavad nende üle läbirääkimisi enne, kui uued õigusnormid saab vastu võtta ja neist saab ELi õiguse osa.
I koondpakett: kestlikkus
Esimeses koondpaketis tehti ettepanek muuta sihipäraselt kestlikkusalaseid ELi õigusakte, eesmärgiga:
- lihtsustada hoolsuskohustusi
- muuta kestlikkusaruandlus kättesaadavamaks ja hõlpsamini rakendatavaks
- lihtsustada ja tugevdada ELi süsiniku piirimeedet
Eesmärgiks on vähendada ELi nõuete keerukust ettevõtjate jaoks ja suurendada konkurentsivõimet, säilitades samal ajal ELi majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased eesmärgid.
Vähem kui aasta pärast komisjoni ettepaneku esitamist kiitis nõukogu 24. veebruaril 2026 lõplikult heaks äriühingute kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse nõuete lihtsustamise.
- Nõukogu kiitis heaks kestlikkusaruandluse ja kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuete lihtsustamise, et suurendada ELi konkurentsivõimet (pressiteade, 24. veebruar 2026)
- SPIM: nõukogu kiitis heaks ELi kasvuhoonegaaside heite ülekandumist käsitleva vahendi lihtsustamise (pressiteade, 29. september 2025)
Äriühingute kestlikkus
II koondpakett: ELi investeeringud
Teise koondpaketi eesmärk on lihtsustada ELi investeeringuid käsitlevaid kehtivaid õigusakte (näiteks programm „InvestEU“), et kaasata 50 miljardit eurot täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid, millega toetada teatavaid ELi poliitikavaldkondi.
III koondpakett: ühine põllumajanduspoliitika
Põllumajandustootjate konkurentsivõime suurendamiseks keskendutakse kolmandas koondpaketis õigusaktide läbivaatamisele, et:
- vähendada halduskoormust ja kontrolli
- lihtsustada väikepõllumajandustootjatele mõeldud toetuskavasid ja tingimuslikkust käsitlevaid õigusnorme
- parandada põllumajandustootjate rahastamist kriisi ajal
Meetmed võimaldaksid põllumajandustootjatel säästa kuni 1,6 miljardit eurot ja riigiasutustel enam kui 200 miljonit eurot aastas.
Nõukogu andis lõpliku heakskiidu ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamisele 2025. aasta detsembris.
Ülevaade ühisest põllumajanduspoliitikast
IV koondpakett: väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ja digitaliseerimine
Neljas koondpakett sisaldab meetmeid ühtse turu lihtsustamiseks mitmes valdkonnas, eelkõige:
- väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate toetamine
- tooteid käsitlevate õigusaktide digitaliseerimise edendamine
- ühtsete kirjelduste kehtestamine toodete vaba ringluse jaoks
- VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate suhtes kohaldatavate andmete säilitamise kohustuste vähendamine, sealhulgas seoses isikuandmete kaitse üldmääruse reeglitega
- patareide ja akudega seotud hoolsuskohustuse nõuete täitmise edasilükkamine kahe aasta võrra
- Lihtsustamine: nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele, et aidata kasvavatel ettevõtetel jõudsalt areneda ja kiirendada digitaliseerimist (pressiteade, 9. juuni 2026)
- Lihtsustamine: nõukogu võttis vastu õigusakti patareisid ja akusid käsitlevate hoolsuskohustuse normide täitmise peatamise kohta (pressiteade, 18. juuli 2025)
V koondpakett: kaitsevalmidus
Viiendas koondpaketis sisalduvate ettepanekute eesmärk on hõlbustada ning edendada kaitsevaldkonna investeeringuid ja kaitsetööstuse tingimusi ning lihtsustada julgeoleku- ja kaitsevaldkonna hankeid.
Need ettepanekud on kooskõlas komisjoni valge raamatuga „Euroopa kaitsevalmidus 2030“, mille eesmärk on luua tingimused tohutuks kaitseinvesteeringute kasvuks Euroopas, kusjuures lähiaastatel on võimalik teha kuni 800 miljardi euro ulatuses lisakulutusi.
Euroopa kaitsevalmidus
VI koondpakett: kemikaalid
Kuuenda koondpaketi eesmärk on lihtsustada kemikaale käsitlevaid ELi õigusakte, vähendades nõuete täitmisega seotud kulusid ja haldusmenetlusi ettevõtjate jaoks kogu kemikaalide väärtusahelas, säilitades samal ajal kaitse kõrge taseme.
Nende meetmete abil võib tööstusharu aastas vähemalt 363 miljonit eurot kokku hoida.
Kemikaalid
VII koondpakett: digivaldkond
Komisjoni 19. novembril 2025 esitatud seitsmes meetmepakett sisaldab kahte määruse ettepanekut digivaldkonna õigusraamistiku lihtsustamiseks, eelkõige järgmistes valdkondades:
- andmed
- isikuandmete kaitse üldmäärus
- küberturvalisus
- tehisintellekt
VIII koondpakett: keskkond
Komisjoni 10. detsembril 2025 esitatud kaheksandas paketis sisalduva kuue seadusandliku ettepaneku eesmärk on hõlbustada ja ühtlustada kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte, keskendudes järgmisele:
- keskkonnamõju hindamiste kiirendamine lubade andmisel
- tööstusheidete normide lihtsustamine
- volitatud esindajate laiendatud tootjavastutusega seotud kohustuste lihtsustamine
- juurdepääsu parandamine georuumilistele andmetele
IX koondpakett: autotööstus
Autotööstuse pakett, mille komisjon esitas 2025. aasta detsembris, sisaldab meetmeid, millega toetatakse sektori jõupingutusi üleminekul keskkonnahoidlikule liikuvusele, vähendades ELi tootjate halduskoormust ja kulusid.
X koondpakett: toidu- ja söödaohutus
Komisjoni 2025. aasta detsembris esitatud kümnenda meetmepaketi eesmärk on aidata liikuda kaasaegsema, tõhusama ja vastupidavama ELi tervishoiu ökosüsteemi suunas, tehes järgmist:
- ELi biotehnoloogiasektori tugevdamine
- uuenduslike uute ravimeetodite väljatöötamise kiirendamine
- normide lihtsustamine meditsiiniseadmete väljatöötamiseks alates laborist kuni turule jõudmiseni
- võitlemine peamise surmapõhjuse vastu Euroopas, nimelt südame-veresoonkonna haiguste vastu
Halduskulude hinnanguline kokkuhoid on peaaegu 1 miljard eurot aastas.
Viimati läbi vaadatud: 17. juuni 2026