"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Euroopa asjade eest vastutavad ministrid alustasid ettevalmistusi Euroopa Ülemkogu 2025. detsembri kohtumiseks, arutades selgitustega päevakorra kavandit. Nõukogu arutas uut mitmeaastast finantsraamistikku 2028–2034 ning võttis teadmiseks ELi ja Ühendkuningriigi suhete seisu. Komisjon tutvustas oma 2026. aasta tööprogrammi ja ministrid vahetasid sellel teemal arvamusi. Iga-aastase õigusriigidialoogi raames pidas nõukogu riigipõhiseid arutelusid Bulgaaria, Tšehhi, Iirimaa ja Saksamaa õigusriigi olukorra üle.
Järgmine mitmeaastane finantsraamistik peab olema lihtsam, paindlikum ja tõhusam, kui soovime tagada tugevama ja konkurentsivõimelisema Euroopa. Täna üldasjade nõukogus toimunud arutelu oli oluline samm konkreetsete riiklike ja piirkondlike probleemide lahendamiseks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus. Meie konstruktiivne dialoog on julgustav ning ootan huviga arutelu jätku detsembri üldasjade nõukogus.
Marie Bjerre, Taani Euroopa asjade minister
Euroopa Ülemkogu detsembri kohtumise ettevalmistamine
Nõukogu alustas ettevalmistusi Euroopa Ülemkogu 2025. aasta detsembri kohtumiseks, arutades selgitustega päevakorra kavandit. Juhid arutavad eeldatavasti järgmisi küsimusi:
Nõukogu pidas kolmanda poliitilise mõttevahetuse ELi mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle.
Eesistujariigi märkuse alusel vahetasid ministrid arvamusi küsimuste üle, mis on seotud raamistiku kavandatud rubriigiga 1, mille eesmärk on toetada sihtotstarbelise fondi kaudu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, põllumajandust, maaelu ja merendust, heaolu ja julgeolekut ELis. Rahastamist toetaksid riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad, mille koostavad liikmesriigid ise, võttes arvesse eriomaseid riiklikke ja piirkondlikke väljakutseid.
Muu hulgas arutasid ministrid, kuidas saaks piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi asjakohaselt kaasata tulevaste riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisse ja rakendamisse ning kuidas saaks kavade raames suurendada aluslepinguga pandud kohustustest tuleneva poliitika toetamist, säilitades samal ajal rahastamise lihtsustamise ja paindlikkuse üldise eesmärgi.
Arutelu põhjal koostatakse esimene läbirääkimispakett ehk dokument, mille eesmärk on määrata kindlaks poliitilist diskussiooni vajavad elemendid ja hõlbustada nende arutamist ELi juhtide poolt. Eesistujariik Taani kavatseb kõnealuse esimese läbirääkimispaketi (ilma arvudeta) esitada enne Euroopa Ülemkogu 2025. aasta detsembri kohtumist.
Nõukogu hindas ELi ja Ühendkuningriigi suhete seisu. 19. mai tippkohtumisel võtsid ELi ja Ühendkuningriigi juhid kohustuse koostada uus tegevuskava koostöö tugevdamiseks mitmes valdkonnas.
Täna teavitas komisjon nõukogu kehtivate lepingute rakendamise seisust ja tippkohtumise järgsetest arengutest. Ministrid väljendasid heameelt, et läbirääkimised ühise sanitaar- ja fütosanitaarala lepingu ning ELi ja Ühendkuningriigi heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingu üle võivad nüüd alata. Järgnenud arvamuste vahetuses rõhutasid paljud ministrid, et ELi põhimõte on, et suhteid on võimalik tugevdada üksnes olemasolevate lepingute, s.o kaubandus- ja koostöölepingu ja väljaastumislepingu täielikust, usaldusväärsest ja õigeaegsest rakendamisest lähtuvalt.
Komisjon tutvustas oma 2026. aasta tööprogrammi ja ministrid vahetasid sellel teemal arvamusi. Tänu sellele sai nõukogu määrata kindlaks peamised poliitikavaldkonnad ja seadusandlikud ettepanekud, mis lisatakse ühisavaldusse ELi 2026. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, ning tuua välja ettepanekud, mida tuleks prioriseerida. Ministrid väljendasid ühtlasi seisukohti teatavate seadusandlike ettepanekute kavandatud tagasivõtmise kohta. Pärast seda arutelu peaksid kolm institutsiooni leppima käesoleva aasta lõpuks kokku ühisavalduses ELi seadusandlike prioriteetide kohta.
Ministrid pidasid iga-aastase õigusriigidialoogi raames riigipõhiseid arutelusid, keskendudes Bulgaaria, Tšehhi, Iirimaa ja Saksamaa õigusriigi olukorrale.
See oli sel aastal kolmas riigipõhiste arutelude voor. Euroopa Komisjon tutvustas iga riigi puhul kõigepealt oma 2025. aasta aruandes õigusriigi olukorra kohta sisalduva vastava riigipõhise peatüki peamisi järeldusi. Seejärel tutvustasid asjaomased delegatsioonid oma riigi peamisi arenguid ja selle õigusriigiraamistiku konkreetseid aspekte. Sellele järgnes kommenteerimis- ja küsimuste voor, milles teised delegatsioonid jagasid oma kogemusi ja parimaid tavasid seoses mainitud arengutega. Hiljem oli arutelualusel delegatsioonil võimalus esitada täiendavaid märkusi.
Komisjon teavitas nõukogu oma 12. novembril 2025 esitatud ettepanekust demokraatiapaketi, sealhulgas nn Euroopa demokraatiakaitsekilbi algatuse ja ELi kodanikuühiskonna strateegia kohta.
Poola, Prantsusmaa ja Saksamaa delegatsioon teavitasid nõukogu oma rahvusvaheliste avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide ühiselt käivitatud nn infokaitsekilbi algatusest, mille eesmärk on võidelda välisdesinformatsiooni vastu.
Leedu delegatsioon teavitas nõukogu Valgevene hiljutistest hübriidrünnakutest.
Ungari delegatsioon juhtis nõukogu tähelepanu komisjoni antisemitismi vastu võitlemise strateegiale.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
