Justiits- ja siseküsimuste nõukogu istung, 8.–9. märts 2018, 8.–9. märts 2018

Peamised tulemused

Siseküsimused – neljapäev, 8. märts

Julgeolekualane koostöö Lääne-Balkani riikidega

Ministrid vahetasid arvamusi koostöö kohta Lääne-Balkani riikidega sisejulgeoleku ja terrorismivastase võitluse alal, tuginedes komisjoni 6. veebruari teatisele.

Nad keskendusid sellele, kuidas tihendada liikmesriikide koostööd Lääne-Balkani riikidega ning kuhu suunata edasisi meetmeid. Ministrid rõhutasid ka mitmeid võimalikke lühiajalisi meetmeid.

Lääne-Balkani riikide julgeolekul on otsene mõju ELi julgeolekule. Oleme pühendunud piirkonnaga tehtavale tõhusamale koostööle, et võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ohuga ning parandada seeläbi ELi kodanike turvalisust. Bulgaaria siseminister Valentin Radev

Selle arutelu tulemuste põhjal valmistatakse ette ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumist, mis toimub 17. mail Sofias. Eesistujariik teatas samuti oma kavatsusest korraldada Lääne-Balkani partneritega juunis koosolek kõrgemate ametnike tasandil.

Koostalitlusvõime

Ministrid arutasid komisjoni ettepanekuid ELi infosüsteemide koostalitlusvõime kohta. Nende ettepanekute eesmärk on parandada ELi infosüsteemides olevate andmete otsimist ja võrdlemist.

Ministrid keskendusid sellele, kas kavandatud koostalitlusvõime komponendid käsitlevad vajadusi piisavalt, kas ELi tasandil tuleks ette näha kooskõlastamine, et ette valmistada rakendamist riiklikul tasandil, kas tuleks kaaluda täiendavaid elemente, ning kas komisjon ja liikmesriigid peaksid uurima teiste elementide teostatavust, et käsitleda allesjäänud infolünki ja aidata kaasa koostalitlusvõime saavutamisele.

Pärast kõnealust arutelu jätkatakse ettepanekute läbivaatamist tehnilisel tasandil.

• Eesistujariigi taustteave koostalitlusvõime kohta
• Koostalitlusvõime infograafik

Muud küsimused

Lõunasöögi ajal arutasid ministrid, kuidas kõige tõhusamalt tõrjuda terrorismiga seotud materjale internetis. Nad rõhutasid, kui oluline on jätkata tööd erinevate olemasolevate meetmetega ning tagamaks, et suured internetiettevõtted täidavad oma kohustused.

Nõukogu nimetas Europoli järgmiseks tegevdirektoriks Belgiast pärit Catherine de Bolle.

• Europol: Nõukogu nimetab tegevdirektorina ametisse Catherine de Bolle (pressiteade, 8. märts 2018)

Justiitsküsimused – reede, 9. märts

Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste vastane direktiiv

Ministrid leppisid kokku nõukogu seisukoha seoses direktiiviga, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste vastast võitlust. Direktiiviga kehtestatakse selge, tugev ja tehnoloogiliselt neutraalne õigusraamistik, et võidelda pettuste vastu, mida pannakse toime elektrooniliste ja digitaalsete maksevahendite abil nagu digitaalsed rahakotid, mobiilimaksed, pangakaardid või virtuaalsed vääringud.

Krediitkaartide ja internetikaubandusega seotud pettuste arv suureneb kiiresti. Selle kaudu mitte üksnes ei rahastata kuritegelikke rühmitusi, vaid see õõnestab ka digitaalse ühtse turu väljaarendamist, kuna kodanikel on aina suurem vastumeelsus teha oste internetis. Peame sellele lõpu tegema ja saatma petturitele selge sõnumi, et nad ei saa enam ära kasutada seaduselünki liikmesriikide vahel. Meil on nüüd ühised kindlad õigusnormid, millega tagatakse pettuste eest karistamine. Bulgaaria justiitsminister Tsetska Tsacheva

• Kindlustustoodete turustamine: nõukogu lükkab edasi uute normide kohaldamise (pressiteade, 9. märts 2018)

E-tõendid

Ministrid kinnitasid taas, kui oluline on luua õigusraamistik elektroonilistele tõenditele piiriülese juurdepääsu saamiseks, ja innustasid komisjoni esitama kiiresti oma ettepaneku. Komisjon kohustus selle esitama aprillis.

Samuti arutasid ministrid arenguid rahvusvahelisel tasandil, eelkõige USAs ja Euroopa Nõukogus, ning rõhutasid vajadust võtta neid arvesse tulevastes ELi õigusaktides.

Euroopa Prokuratuur

Komisjon andis nõukogule ajakohastatud teavet Euroopa Prokuratuuri käsitleva määruse rakendamise kohta.

Liikmesriigid kinnitasid taas oma soovi olla tihedalt kaasatud Euroopa Prokuratuuri praktilises loomises ning samuti vajadust tagada hea koostöö Euroopa Prokuratuuri ja teiste organite vahel nagu Eurojust, OLAF ja Europol. Arutelu ajal teavitas Malta oma kavatsusest ühineda Euroopa Prokuratuuriga.

Euroopa Prokuratuuril on teatavatel tingimustel volitused uurida ELiga seotud pettusi ja teisi liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ning esitada nendega seoses süüdistusi. See ühendab endas Euroopa tasandi ja liikmesriikide õiguskaitsealased jõupingutused ELiga seotud pettuste vastu võitlemiseks.

• 20 liikmesriiki kiidavad heaks Euroopa Prokuratuuri loomise (pressiteade, 12. oktoober 2017)