Nõukogu (justiits- ja siseküsimused), 12.-13.10.2017, 12.–13. oktoober 2017

Peamised tulemused: 13. oktoober

Schengeni piirieeskirjad

Ministrid pidasid esimese mõttevahetuse Euroopa Komisjoni ettepaneku üle muuta Schengeni piirieeskirju. See puudutab piirikontrolli ajutist taaskehtestamist sisepiiridel. Nimetatud ettepaneku arutamine jätkub nüüd tehnilisel tasandil.

Ministrid võtsid samuti teadmiseks komisjoni soovituse kehtivate eeskirjade rakendamise kohta.

„Schengeni alast tulenev kasu on vaieldamatu ning me peame leidma parima viisi nende saavutuste kaitsmiseks, samuti peame samal ajal suutma reageerida muutuvatele ohtudele, millega mõned liikmesriigid silmitsi seisavad. Meil toimus täna hea ja avameelne arutelu ning nüüd jätkame ettepaneku üksikasjalikku läbivaatamist.“

Eesti siseminister Andres Anvelt

Terrorismivastane võitlus

Ministrid vahetasid arvamusi, kuidas parandada õiguskaitseasutuste ja luureasutuste koostööd terrorismivastases võitluses, võttes samal ajal täielikult arvesse asjaolu, et riiklik julgeolek kuulub liikmesriikide ainupädevusse.

Ränne ja varjupaik

Pärast komisjoni hiljutist soovitust arutasid ministrid mitteametlikult seda, milline roll võiks ümberasustamisel olla ELi üldises rände haldamise ja varjupaigapoliitikas.

Nõukogu võttis samuti teadmiseks Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimise paketti kuuluva seitsme seadusandliku ettepaneku menetlemisel tehtud edusammud.

• Ühe ettepaneku (ELi Varjupaigaamet) suhtes jõuti Euroopa Parlamendiga 2017. aasta juunis ad referendum laialdasele poliitilisele kokkuleppele
• Kahe ettepaneku (Eurodaci määrus ja miinimumnõuete määrus) üle peetakse Euroopa Parlamendiga praegu läbirääkimisi.
• Veel kahe ettepaneku (ümberasustamise määrus ja vastuvõtutingimuste direktiiv) osas on eesistujariigi eesmärk saada nõukogule volitused ning alustada võimaluse korral enne aasta lõppu Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi.
• Ühe dokumendiga (varjupaigamenetluse määrus) tehtav töö on jätkunud nõukogu ettevalmistavates organites.
• Solidaarsuse ja vastutuse küsimuses (Dublin) on püütud eelmiste eesistujariikide tööle tuginedes leppida kokku ühises lähenemisviisis.

Peamised tulemused: 12. oktoober

Euroopa Prokuratuur

Euroopa Prokuratuuri asutamise määruse võtsid vastu liikmesriigid, kes osalevad tõhustatud koostöös. Euroopa Prokuratuur hakkab vastutama liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimise ning nende kuritegude toimepanijatele süüdistuse esitamise ning nende vastutusele võtmise eest. Euroopa Prokuratuur ühendab endas Euroopa tasandi ja liikmesriikide õiguskaitsealased jõupingutused ELiga seotud pettustega võitlemiseks.

• 20 liikmesriiki kinnitavad Euroopa Prokuratuuri loomist (pressiteade, 12.10.2017)

Õigusalane koostöö kriminaalasjades

Ministrid arutasid kavandatud määrust, millega laiendatakse olemasolevat Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS), luues keskse süsteemi. Enamik liikmesriike nõustus, et süsteem peaks sisaldama teavet süüdi mõistetud kolmandate riikide kodanike kohta, isegi kui sellisel kodanikul on ka ELi liikmesriigi kodakondsus. Ministrid arutasid samuti kriteeriume, millest lähtuda sõrmejälgede sisestamisel ECRISe süsteemi. Ehkki mitu ministrit leidsid, et tahtlikult toime pandud kuriteo eest mõistetud vabadusekaotuse kriteerium on tasakaalustatud kompromiss, on vaja tööd veel jätkata.

Ministrid pidasid ka poliitilise mõttevahetuse arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist käsitleva määruse ettepaneku üle ning avaldasid laialdast toetust ennetava konfiskeerimise süsteemide lisamisele määruse kohaldamisalasse, tingimusel et konfiskeerimisotsus on selgelt seotud kuritegeliku tegevusega ja kohaldatakse asjakohaseid menetluslikke tagatisi.

„Euroopa Liit muudab kodanike elu lihtsamaks, ent teeb samal ajal kõvasti tööd selle tagamiseks, et kurjategijad ei kasutaks ära liidu pakutavaid hüvesid. Selle saavutamiseks on oluline teha koostööd kriminaalasjades, sealhulgas jagada teavet süüdimõistvate kohtuotsuste kohta ning tunnustada vastastikku arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid. Need vahendid võimaldavad meil tagada, et kurjategijad ei saa oma mineviku eest põgeneda teise riiki liikudes või oma vara üle piiri viies ning oma tegevust jätkata.“

Eesti justiitsminister Urmas Reinsalu

Põhiõigused

Nõukogu võttis vastu järeldused põhiõiguste harta kohaldamise kohta 2016. aastal. Nimetatud järeldused kajastavad mõnda kõige asjakohasemat küsimust, näiteks võitlust rassismi ja naistevastase vägivalla vastu.

• Nõukogu järeldused Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamise kohta 2016. aastal