Aastaaegadega seotud kellakeeramine ELis
2018. aastal esitati ettepanek lõpetada Euroopa Liidus kaks korda aastas toimuv kellakeeramine. Kuni lõpliku otsuse vastuvõtmiseni jääb kehtima praegune süsteem.
Ettepanek aastaaegadega seotud kellakeeramise kohta
Euroopa Komisjon esitas aastaaegadega seotud kellakeeramist käsitleva direktiivi eelnõu 12. septembril 2018. Ettepaneku põhielemendid on järgmised:
- kõigis ELi riikides lõpetatakse kaks korda aastas toimuv kellakeeramine
- luuakse teavitussüsteem, mida peab kasutama ELi riik, kes soovib oma vööndiaega muuta
Kui direktiiv vastu võetakse, lõpetab see kaks korda aastas toimuva kellakeeramise ELis, mida sageli nimetatakse üleminekuks suve- ja talveajale.
Siiski ei ole selles küsimuses lõplikku otsust tehtud ja sellise otsuse tegemise ajakava ei ole kindlaks määratud. Esialgu jääb kehtima praegune süsteem, mille puhul keeratakse kella ühe tunni võrra ning millega suvel valget aega pikendatakse.
Töö nõukogus
Nõukogu ei ole oma seisukohta selle ettepaneku suhtes veel kokku leppinud. Nõukogu seisukoha väljakujundamiseks on vaja liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust. Samuti peab liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus toetama Euroopa Parlamendiga läbi räägitud lõplikku teksti.
Euroopa Parlament võttis ettepanekut käsitleva seisukoha vastu 2019. aasta märtsis. Parlament hääletas selle poolt, et suveajale üleminekust loobutaks 2021. aastal.
Aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamiseks vajaliku õigusakti vastuvõtmise peavad heaks kiitma nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament.
ELi õigusaktid aastaaegadega seotud kellakeeramise kohta
Tava muuta Euroopas kellaaega kevadel ja sügisel pärineb Euroopa Liidu eelsest ajast. See kehtestati energia säästmiseks Esimese maailmasõja ajal ja võeti paljudes riikides uuesti kasutusele 1970. aastatel.
ELis reguleeriti suveajale ülemineku kord esmakordselt 1980. aastal direktiiviga, millega kooskõlastati kehtivad riiklikud tavad, et aidata tagada ühtse turu sujuv toimimine.
Praegune direktiiv jõustus 2001. aastal. Selles sätestatakse, et kõik liikmesriigid lähevad üle suveajale märtsi viimasel pühapäeval ja tagasi oma vööndiajale (talveaeg) oktoobri viimasel pühapäeval.
Liikmesriikide vööndiaeg
Liikmesriigid võivad ise otsustada, millisesse ajavööndisse nad soovivad kuuluda. Praegu on ELis kolm ajavööndit:
- Lääne-Euroopa aeg: Iirimaa ja Portugal
- Kesk-Euroopa aeg: selle geograafilise piirkonna 17 liikmesriiki
- Ida-Euroopa aeg: Bulgaaria, Eesti, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Rumeenia ja Soome
Viimati läbi vaadatud: 27. jaanuar 2024