Vesi
Vesi on piiratud ressurss. ELi õigusaktidega kaitstakse veevarusid ja ökosüsteeme ning tagatakse, et joogi- ja suplusvesi on puhas.
Miks on vee kaitsmine oluline
Vee tähtsust eluks Maal ei ole võimalik ülehinnata. Heas seisundis vesi on oluline kõigi elusorganismide jaoks meie planeedil, ning elutähtis looduskeskkonna toimimiseks ja säilitamiseks.
Majandustegevus ja -kasv sõltuvad puhta vee olemasolust: seda kasutatakse tootmisprotsessides, toidu kasvatamisel ja paljudes muudes inimtegevuse valdkondades.
Puhast vett ei saa siiski pidada iseenesestmõistetavaks, kuna vesi on piiratud ressurss. Ainult 3% Maal leiduvast veest on magevesi ja sobib inimkasutuseks.
Veenappus on paljudes maailma paikades tõeline probleem. Kliimamuutustest tingitud äärmuslikud põuad ja üleujutused mõjutavad veevarude kättesaadavust veelgi.
Lisaks kliimamuutustele seab jõed, järved ja muud veekogud surve alla ka reostus ja ressursside ülekasutamine.
Vee kvaliteeti ja kasutamist käsitlevad ELi normid
EL on kehtestanud normid vee kaitsmiseks. Peamine veekaitset käsitlev õigusakt on ELi veepoliitika raamdirektiiv. Teised õigusaktid käsitlevad erisätteid, näiteks joogi- ja suplusvee kohta.
ELi veepoliitika lõppeesmärk on aidata saavutada 2050. aastaks saastevaba keskkond.
Veepoliitika raamdirektiiv
ELi veepoliitika raamdirektiiv on ELi veepoliitika nurgakivi. Selle eesmärk on teha inimestele kättesaadavaks piisavas koguses hea kvaliteediga vett.
Direktiivi kohaselt peavad ELi liikmesriigid:
- kaitsma ja vajaduse korral taastama veekogusid, et saavutada nende hea seisund
- hoidma ära veeökosüsteemide seisundi halvenemise
Veepoliitika raamdirektiivi toetavad veel kaks direktiivi, mis keskenduvad põhjaveele ja pinnaveele.
Nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlamendi esindajad jõudsid 2025. aasta septembris esialgsele poliitilisele kokkuleppele kavandatava direktiivi suhtes, millega vaadatakse läbi ja ajakohastatakse pinna- ja põhjavett mõjutavate saasteainete loetelud ning vastavad regulatiivsed standardid. Selle kokkuleppega ajakohastatakse mitme saasteaine keskkonnakvaliteedi standardeid ja lisatakse loeteludesse uusi saasteaineid, viies ELi veepoliitika kooskõlla uusimate teaduslike tõenditega.
- Nõukogu soovib vastu võtta tervikliku veestrateegia, et kaitsta veevarusid ja suurendada vastupanuvõimet (pressiteade, 21. oktoober 2025)
- Veereostus: nõukogu ja parlament jõudsid esialgsele kokkuleppele, et ajakohastada prioriteetseid aineid pinna- ja põhjavees (pressiteade, 23. september 2025)
- Pinna- ja põhjavesi: nõukogu leppis kokku läbirääkimisvolitustes saasteainete loetelu ajakohastamiseks (pressiteade, 19. juuni 2024)
- Veepoliitika raamdirektiiv (Euroopa Komisjon)
Joogivesi
EL kehtestas üle 30 aasta tagasi õigusnormid, millega tagatakse, et kraanivesi on kõikjal ELis joomiseks kõlblik ja inimeste tervis on kaitstud.
Nende peamistes sätetes:
- kehtestati joogivee kvaliteedistandardid
- tagati normid ning nende järelevalve ja täitmine
- parandati vee kättesaadavust
Joogiveedirektiivi muudetud versioon võeti vastu 2020. aastal. Selle peamine eesmärk oli ajakohastada vee kvaliteedi standardeid ja võtta kasutusele riskipõhine lähenemisviis veeseirele.
Reovee puhastamine
Kui reovett nõuetekohaselt ei puhastata, võib sellest saada üks peamisi veereostuse allikaid, mis mõjutab inimeste tervist ja keskkonda.
ELi õigusnormid käsitlevad reovee kogumist, puhastamist ja ärajuhtimist linnapiirkondades ning nende eesmärk on vähendada reostust ning kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.
2024. aastal vaadati õigusnormid läbi, et laiendada asulareovee puhastamise direktiivi kohaldamist suuremale hulgale asulatele ja hõlmata rohkem saasteaineid.
Reovee puhastamine
Suplusvesi
Suplusvett käsitlevate ELi õigusaktide eesmärk on suplusvee puhtus ja hea kvaliteet kogu ELis. Lisaks on selle eesmärk teavitada kodanikke paremini nende supluskohtade vee kvaliteedist.
Üle 95% ELi supluskohtadest vastab veekvaliteedi standarditele.
Suplusvee kvaliteedi paranemine viimastel aastakümnetel tuleneb suplusvett käsitlevatest ELi normidest ja muudest, sealhulgas reoveepuhastust käsitlevatest meetmetest.
Vaata ka
Viimati läbi vaadatud: 21. oktoober 2025