Reovee puhastamine

Veesaaste üks peamine allikas

Kui reovett nõuetekohaselt ei puhastata, võib sellest saada üks peamisi veesaaste allikaid, mis mõjutab inimeste tervist ja keskkonda.

Vee kvaliteet on ELis viimase 30 aasta jooksul märkimisväärselt paranenud, muu hulgas tänu asulareovee puhastamist käsitlevatele ELi õigusaktidele, kuid endiselt on liiga palju saastet ja pidevalt kerkivad esile uued saasteained. Selle saastega tuleb võidelda, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.

ELi eesmärk on saavutada 2050. aastaks nullsaastega keskkond. Sellest tulenevalt on nõukogu võtnud vastu ajakohastatud asulareovee puhastamise normid, kusjuures esimesed sellealased normid kehtestati 1991. aastal.

Peamised saasteained

Kodumajapidamistest või tööstusest pärit reovesi sisaldab mitmesuguseid orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, õlisid ja muid osakesi. Mõned kõige olulisemad saasteained on lämmastik, fosfor, orgaanilised materjalid ja mikrosaasteained.

Lämmastik ja fosfor

Toiduga võib kaasneda keskkonna saastumine lämmastikuga.

Lämmastikku ja fosforit kasutatakse väetisena toiduainete tootmisel ja ka muudes sektorites, näiteks lisaainetena või farmaatsiatööstuses.

Orgaanilised ained

Väljaheited võivad põhjustada keskkonnas biokeemilise hapnikutarbe suurenemist.

Orgaanilise aine lagundamiseks on vaja hapnikku. Mida rohkem on vees orgaanilist ainet, seda suurem on hapnikutarve, mis võib tähendada, et loomadele, näiteks kaladele, ei jää piisavalt hapnikku.

Mikrosaasteained ja mikroplast

Kosmeetikatoodete või ravimite kasutamisel võib keskkonda sattuda mikrosaasteaineid.

92% ELi reovees leiduvatest toksilistest mikrosaasteainetest pärineb ravimitest (näiteks antibiootikumidest) ja kosmeetikatoodetest.

Lämmastik ja fosfor on peamised reovees leiduvad toitained. Nende keemiliste ainete ülemäärane sisaldus jõgedes, järvedes ja meredes soodustab vetikate ja veetaimede kiiret kasvu, misjärel nende suremisel ja lagunemisel võib väheneda vee hapnikusisaldus. Selline hapnikukadu kahjustab kalu ja teisi veeorganisme ehk põhjustab eutrofeerumist.

ELi reoveepuhastusnormide positiivne mõju

ELi reoveealased õigusaktid on 30 aasta jooksul andnud häid tulemusi. Aastate jooksul on ELi normide kohaldamine aidanud oluliselt kaasa jõgede, järvede, põhjavee ja merede puhtamaks muutmisele.

Komisjoni poolt 2019. aastal läbi viidud ELi õigusaktide hindamise kohaselt on ELi reovee kogumise ja puhastamise määr peaaegu 100% ning üle 90% kogutud reoveest puhastatakse vastavalt ELi normides ette nähtud rangetele standarditele.

Selle tulemusena on saasteainete tase puhastatud reovees märkimisväärselt vähenenud.

Peamiste saasteainete vähenemine puhastatud reovees

Selget langustrendi võib täheldada ka ELi jõgede ja põhjavee saasteainete tasemes.

Väiksem saasteainete tase jõgedes ja põhjavees

Asulareovee puhastamist käsitlevad uued normid

Esimeste reovee puhastamist käsitlevate normide vastuvõtmisest on möödunud 30 aastat. Vahepeal on tekkinud uusi saasteaineid, aga ka uusi võimalusi veepuhastuse energiatõhusaks muutmiseks ja andmete paremaks kasutamiseks.

2022. aasta oktoobris esitas komisjon ettepaneku ajakohastada asulareovee puhastamise direktiivi (nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ, mida hiljem muudeti 1998. aastal komisjoni direktiiviga 98/15/EÜ). Ettepanek põhines 2019. aastal lõpule viidud normide hindamisel, mis tõi esile reaalsed tulemused, mida direktiiv on aidanud saavutada, ja veel lahendamata probleemid.

• Asulareovee puhastamise direktiiv (1998)

27 liikmesriiki leppisid nõukogus kokku oma seisukohas (üldine lähenemisviis) 2023. aasta oktoobris. Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu samal kuul. 2024. aasta jaanuaris jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad ettepaneku suhtes esialgsele poliitilisele kokkuleppele. 2024. aasta novembris võttis nõukogu uued normid vastu.

• Asulareovesi: nõukogu võttis vastu uued normid, mille eesmärk on tagada tõhusam puhastamine (pressiteade, 5. november 2024)

Direktiivi muutmisega:

• laiendatakse norme väiksematele linnadele
• parandatakse täiendavalt puhastustoiminguid
• vähendatakse sektori energiakasutust ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid
• pannakse saastajad maksma
• aidatakse kaasa pandeemiate jälgimisele ja ennetamisele
• parandatakse sanitaartingimusi, eelkõige kõige haavatavamate inimeste jaoks

Uute normide kohaldamiseks on vaja teha kõnealusesse sektorisse investeeringuid. Siiski ei muutu veeteenused eeldatavasti majapidamiste jaoks kallimaks ning pikaajaline kasu inimeste tervisele ja keskkonnale ületab kaugelt kulud, mida ettevõtjad peavad kandma.

Väikelinnade kaasamine

43 protsendis kõigist ELi tiheasustusaladest on reostuskoormus väiksem kui 2000 inimekvivalenti (asulareovee saastemäära arvutamiseks kasutatav mõõtühik). ELi 1991. aasta normide kohaselt ei pea need väikelinnad oma reovett koguma ega puhastama, kuid samas põhjustavad nad veekogudes märkimisväärset reostust.

Uute normide kohaselt peavad kõik linnad, kus elab vähemalt 1000 inimest, 2035. aastaks reovee puhastamise norme järgima. Need hõlmavad muu hulgas järgmist:

• asulareovee kogumise süsteemide loomine
• reovee keskkonda juhtimise eelne puhastamine biolagundatava orgaanilise aine eemaldamiseks

Mõningaid erandeid kohaldatakse väiksemate tiheasustusalade ja ELiga kõige viimastena ühinenud liikmesriikide suhtes.

Lämmastiku ja fosfori eemaldamine

Uute normidega nõutakse liikmesriikidelt 2039. aastaks reovee täiendavat puhastamist, eemaldades puhastites, kus töödeldakse vähemalt 150 000 inimekvivalendi suurust reostuskoormust, reoveest lämmastiku ja fosfori. 2045. aastaks peavad ELi liikmesriigid tagama ka mikrosaasteainete eemaldamise.

Lisaks peavad ELi liikmesriigid paremini tegelema vihmaveega (ainult suuremates linnades), et vähendada orgaanilise aine ja muude saasteainete heidet. See aitab tõhusamalt toime tulla tugeva vihmaga, mis on kliimamuutuste tõttu muutunud aina sagedasemaks.

Kliimaeesmärkide ja ringmajanduse saavutamisele kaasaaitamine

Uute normide kohaselt peab reoveesektor vähendama oma kasvuhoonegaaside heidet, mis praegu moodustab ligikaudu 0,85% ELi koguheitest.

Sektor peaks saavutama energianeutraalsuse, mis tähendab, et 2045. aastaks peavad asulareoveepuhastid tootma nende endi tarbitava energia. Seda energiat saab toota kohapeal või mujal ning kuni 35% energiast saab osta välistest allikatest.

Uued normid aitavad samuti vältida ressursside kadumist ja soodustavad nende taaskasutamist ringluse mudeli kohaselt. Näiteks reoveesettest saadud fosfor kogutakse kokku ja suunatakse taaskasutusse, et toota väetisi taimekasvatuse jaoks.

Saastajad maksavad

Üle 90% reovees leiduvatest mikrosaasteainetest tulenevad ravimitest ja kosmeetikatoodetest.

Nendes sektorites on olemas tõhusad vahendid toksiliste ainete eemaldamiseks. Uute normidega nõutakse, et tootjad ja importijad kasutaksid neid vahendeid, kohaldades laiendatud tootjavastutust ja lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab.

Pandeemiate jälgimine

Reoveeseire võimaldab viiruseid ja pandeemiaid paremini ära hoida.

Asulareovett saab analüüsida, et jälgida selles niisuguste patogeenide esinemist, mis põhjustavad inimeste haigusi ja pandeemiaid. COVID-19 pandeemia näitas, et reoveeseire võib olla väga tõhus vahend viiruse edasise leviku prognoosimiseks.

Uue direktiiviga kehtestatakse nõue, et ELi liikmesriigid jälgiksid asulareovees teatavaid terviseparameetreid. See hõlmab SARS-CoV-2 viirust, lastehalvatuse viirust, gripiviirusi ja muid patogeene.

Sanitaartingimuste parandamine

Eurostati andmetel puudub ELis ligikaudu 10 miljonil inimesel juurdepääs elementaarsetele sanitaarrajatistele.

Uute normide kohaselt peavad liikmesriigid tagama sanitaarteenuste kättesaadavuse, eelkõige kõige tõrjutumatele ja haavatavamatele inimestele ELis. Parandada tuleks ka kõigi juurdepääsu avalikele tualettruumidele.