Kemikaalid
Keemilised ained on paljude igapäevaste tegevuste jaoks väga olulised ja neid leidub tavalistes toodetes. Kemikaalide keskkonnaohutu käitlemine on seega inimeste tervise ja keskkonna kaitsmisel väga oluline.
Värsked uudised
Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid 17. juunil 2026 esialgsele kokkuleppele kemikaalide, kosmeetikatoodete ja väetisetoodete klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamisega seotud normide lihtsustamises.
Kokkuleppega vähendatakse tarbetut halduskoormust, toetatakse innovatsiooni ja ringluspõhisust ning säilitatakse tarbija- ja keskkonnakaitse kõrged standardid.
Need sätted moodustavad ülejäänud osa VI koondpaketist, millega lihtsustatakse kemikaale käsitlevaid õigusnorme, säilitades samal ajal tarbijate ja keskkonna kaitse kõrge taseme.
REACH-määrus
Alates 2007. aastast on kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist käsitleva Euroopa määrusega (REACH) kehtestatud menetlused keemiliste ainete omadusi ja nendega seotud ohte käsitleva teabe kogumiseks ja hindamiseks. See puudutab kemikaale, mida kasutatakse nii tööstusprotsessides kui ka meie igapäevaelus, näiteks värvides, rõivastes ja plastkaupades.
Kõik ettevõtjad, kes toodavad, impordivad, turustavad või kasutavad kemikaale toorainena või valmistoodetena, peavad:
- registreerima need ained Euroopa Kemikaaliametis (ECHA)
- tegema kindlaks nende ainetega seotud riskid ja neid riske juhtima
Pärast saadud teabe hindamist võivad ECHA ja liikmesriigid piirata või keelata konkreetsete ainete kasutamist, kui kaasnevaid riske ei ole võimalik juhtida.
Klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine
Alates 2009. aastast on kemikaalide klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrusega (CLP-määrus) tagatud, et ettevõtjad saavad oma ohtlikke kemikaale enne turuleviimist kirjeldada ja märgistada samade kriteeriumide alusel kõigis ELi liikmesriikides.
Nõukogu võttis 2024. aasta oktoobris vastu uued normid, et:
- selgitada keemiliste ainete märgistamist
- parandada menetlusi, et anda teavet ELi turule lastud kemikaalidega seotud ohtude kohta
- kiirendada ohtlike ainete kindlakstegemise menetlust
- lisada konkreetsed nõuded taastäidetavate keemiatoodete kohta
Nõukogu kiitis 17. novembril 2025 lõplikult heaks CLP-määruse normide kohaldamise edasilükkamise. See nn aja peatamise mehhanism lükkab määruse kohaldamise alguskuupäeva edasi 1. jaanuarile 2028.
16. juunil 2026 leppisid kaasseadusandjad kokku, et CPL-normide kohaldamise kuupäev lükatakse edasi 1. jaanuarile 2030. Samuti leppisid nad kokku
- märgistamisnormide lihtsustamises, nii et need tuginevad üldistele loetavuse kriteeriumidele, mitte üksikasjalikele kirjeldustele. Ainsaks erandiks on minimaalne tähemärgisuurus üldsusele suunatud toodete puhul
- konkreetsetes väikepakendite märgistamisega seotud erandites
- pikendada üleminekuperioodi, mis on ette nähtud selleks, et täita ümbermärgistamise kohustus juhul kui tootes olev aine klassifitseeritakse ümber kõrgemale ohutasemele
Spetsiifilised kemikaalid
Väetised
Alates 2022. aasta juulist on väetisetoodete määrusega tagatud, et CE-märgist kandvaid ELi väetisetooteid (nt väetised, mullaparandusained, kasvusubstraadid) saab pärast erinõuete täitmist vabalt müüa kogu ELis.
Lisaks nende normidega:
- sätestatakse ühtlustatud piirmäärad mineraalväetistes sisalduvatele mitmesugustele saasteainetele, näiteks kaadmiumile
- seatakse eesmärk suurendada orgaaniliste väetiste tootmist ja kasutamist
Nõukogu võttis 22. juulil 2024 vastu määruse väetisetoodete digitaalse märgistamise kohta.
Määruse eesmärk on parandada etikettide loetavust, mis toob kaasa väetiste tõhusama kasutamise, ning lihtsustada tarnijate märgistamiskohustusi.
Uute normidega:
- edendatakse digitaalse märgistamise laialdasemat kasutamist
- parandatakse põllumajandustootjatele ja teistele tarbijatele, sealhulgas haavatavatele rühmadele või piiratud digipädevusega inimestele kättesaadavat teavet
- vähendatakse tootjate kulusid ja ökoloogilist jalajälge
Detergendid
Alates 2005. aastast on detergentide määrusega kehtestatud normid, millele detergendid peavad vastama, et neid saaks siseturule lasta ja et need saaksid seal vabalt liikuda. Need peavad:
- sisaldama täielikult biolagunevaid seepe
- kandma märgistust, millel on teave koostisosade ja doseerimise kohta
8. detsembril 2025 andis nõukogu oma lõpliku heakskiidu uutele ELi normidele, millega muudetakse detergendid inimeste ja keskkonna jaoks ohutumaks.
Uue õigusaktiga:
- suurendatakse detergentides, eelkõige kapsleid ümbritsevas kiles, sisalduvate pindaktiivsete ainete biolagunevust
- luuakse tingimused kahjulike ainete vähendamiseks
- täiendatakse märgistusel esitatavat teavet (näiteks allergeensete lõhnaainete ja säilitusainete osas) ning tehakse tootjatelt saadud teave kättesaadavaks ametiasutustele ja meditsiinitöötajatele
- võetakse kasutusele detergentide ja pindaktiivsete ainete digitaalne märgistamine ja digitaalne tootepass
- keelatakse detergentide ja pindaktiivsete ainete loomkatsed
- soodustatakse uusi kestlikke tavasid, nagu detergentide taastäitemüük;
16. juunil 2026 leppisid kaasseadusandjad kokku, et väetisemääruse kohaldamise kuupäev lükatakse edasi 1. jaanuarile 2030. Samuti tegid nad täiendavaid muudatusi, mis puudutavad väetiste koostisainete registreerimist ja neile lubade andmist, tehes komisjonile ülesandeks uurida uusi kriteeriume selliste ainete registreerimiseks, mida saab kasutada väetistes, et toetada innovatsiooni selles valdkonnas.
Kosmeetikatooted
Alates 2013. aastast on kosmeetikatoodete määrusega tagatud ELi turule lastavate kosmeetikatoodete (nt hambapasta, parfüüm, päikesekaitse) ohutus, edendades samal ajal sektoris innovatsiooni.
ELi normidega:
- nõutakse kõigi ELi turule lastavate kosmeetikatoodete registreerimist
- pööratakse erilist tähelepanu teatavatele kosmeetikatoodetele (nt endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid, juuksevärvid), mis tekitavad suurema ohu tervisele või on teaduslikult keerukamad
- kehtestatakse kosmeetikatoodetega seotud loomkatsete keeld
16. juunil 2026 leppisid kaasseadusandjad kokku
- kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste (CMR) ainete järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise üleminekuperioodide kestuse kohandamises vastavalt riskitasemele
- vajaduses komisjoni suuniste järele alternatiivsete ainete kohta, mis võiksid asendada tootes oleva CMR-aine
- säilitada nõue, mille kohaselt tuleb kosmeetikatoodetes sisalduvatest nanomaterjalidest põhjalikult teatada enne turule laskmist
Püsivad orgaanilised saasteained
Püsivad orgaanilised saasteained on eriti kahjulikud ained. Neid võib leiduda jäätmetes, mis pärinevad mõnedest tarbekaupadest, nagu veekindlad tekstiilid, mööbel, plast ja elektroonikaseadmed.
Selleks et saavutada ringmajandus, kus jäätmeid kasutatakse üha enam ringlussevõetud toorainena, on jäätmetes püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduse suhtes uute piirangute kehtestamine ülitähtis.
2022. aasta oktoobris võttis nõukogu sellel eesmärgil vastu määruse.
Kemikaalistrateegia
Keemiatööstus on ELi suuruselt neljas tootmissektor, millesse kuuluvad 29 000 ettevõtet pakuvad 1,2 miljonit otsest töökohta ja toetavad 19 miljonit töökohta tarneahelates.
Nõukogu võttis 2021. aasta märtsis vastu järeldused, millega kiidetakse heaks komisjoni esitatud kestlikkust toetav ELi kemikaalistrateegia.
Strateegias esitatakse pikaajaline strateegiline visioon ELi kemikaalipoliitika jaoks, et aidata ELil ja liikmesriikidel:
- paremini kaitsta inimeste tervist
- suurendada keemiatööstuse konkurentsivõimet
- toetada mürgivaba keskkonna loomist
Strateegia sisaldab ka norme, mis käsitlevad paketti „üks aine – üks hindamine“, mille nõukogu võttis vastu 13. novembril 2025. Normidega ühtlustatakse kemikaaliohutuse hindamist ning lihtsustatakse seeläbi andmete jagamist, riskide kindlakstegemist ja innovatsiooni juhtimist ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide suunas. See omakorda kaitseb paremini inimeste tervist ja keskkonda kahjulike kemikaalide eest.
Vaata samuti
Viimati läbi vaadatud: 26. juuni 2025