Tehnika arenguga kohandumine ning Euroopa konkurentsivõime ja põhiväärtuste säilitamine audiovisuaalmeedia teenuste sektoris

Nõukogu leppis täna kokku üldises lähenemisviisis audiovisuaalmeedia teenuste muudetud direktiivi ettepaneku suhtes. Ettepaneku eesmärk on pidada sammu suurte tehnika- ja turumuutustega, mille digitehnoloogiale üleminek on kaasa toonud, selleks et suurendada Euroopa audiovisuaalsektori konkurentsivõimet, hoides samas alal põhiväärtusi, nagu alaealiste kaitse, meediapluralism, kultuuriline mitmekesisus ja tarbijakaitse.

Komisjoni ettepanekuga ühtlustatakse veelgi teleülekandeid ja tellitavaid teenuseid käsitlevaid õigusnorme ning lisatakse direktiivi kohaldamisalasse videojagamisplatvormid. Need peavad hakkama järgima norme, mis käsitlevad alaealiste kaitset ning kõigi kodanike kaitset vihakõne ja vägivalla eest.

Ettepanekuga lihtsustatakse päritoluriigi põhimõtet reguleerivaid norme (põhimõte, mille kohaselt peavad teenuseosutajad järgima üksnes selle riigi õigusnorme, kus asub nende peakorter). Samuti kehtestatakse rangemad kohustused edendada Euroopa päritolu teoseid tellitavate teenuste puhul.

Pärast Slovakkia ja Malta eesistumise ajal nõukogus tehtud intensiivset tööd leppis nõukogu täna kokku eesistujariik Malta esitatud kompromisstekstis järgmiste elementide alusel:

• direktiivi kohaldamisala on laiendatud, et hõlmata sotsiaalmeediateenused, mille puhul audiovisuaalse sisu pakkumine on teenuse oluline osa;
• ühtlustatud on kohtualluvust käsitlevaid norme ning tõhustatud on koostöömenetlusi, mille eesmärk on tegeleda probleeme valmistavate piiriüleste juhtumitega, näiteks kui ühes riigis asutatud teenuseosutaja suunab oma teenuseid teise riigi vaatajaskonnale.Lisaks peavad riiklikud reguleerivad asutused järgima 2-kuulist tähtaega, kui nad saavad taotluse teiselt liikmesriigilt;
• Euroopa päritolu teoste edendamise kohustus hakkab kehtima ka tellitavate teenuste osutajatele, kelle programmikataloogist peavad need teosed moodustama vähemalt 30%, ning liikmesriikidele antakse võimalus nõuda meediateenuste osutajatelt (sh teises liikmesriigis asutatud teenuseosutajalt) rahalist panustamist, kehtestades erandid idufirmadele ja väikeettevõtetele.

Paindlikumaks on muudetud ka audiovisuaalseid äriteateid käsitlevad eeskirjad. Samuti sisaldab direktiiv sätteid riiklike reguleerivate asutuste sõltumatuse, meediateenuse osutaja omandisuhte läbipaistvuse ja meediakirjaoskuse arendamise vajaduse kohta.

Minister Bonnici ütles: „Me oleme väga uhked selle üle, et jõudsime audiovisuaalmeedia teenuste valdkonnas kokkuleppele. Tegu on keeruka direktiiviga, mis puudutab väga tundlikke teemasid, nagu siseturg, põhiõigused ja -vabadused, kultuuriline mitmekesisus ja alaealiste kaitse.

Ent turg ja tehnika arenevad kiiresti. Me peame tagama, et õigusnormid käiksid nende muutustega kaasas. Täna nõukogus saavutatud kokkulepe on samm edasi digitaalse ühtse turu väljakujundamisel, mis on ülioluline Euroopa jõukuse tagamiseks tulevikus.“

Edasised sammud

Nõukogus saavutatud kokkulepe võimaldab alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, nii et direktiivi saaks võimalikult ruttu vastu võtta.

Taust

Komisjon esitas ettepaneku 2016. aasta mais digitaalse ühtse turu strateegia osana.

Ettepanek on olnud nõukogus läbivaatamisel kahe eesistumisperioodi jooksul ning eesistujariik Slovakkia esitas eduaruande 2016. aasta novembris.

Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjon (CULT) hääletas oma raporti üle 25. aprillil 2017 ning parlamendi täiskogu andis kultuuri- ja hariduskomisjonile 17. mail volitused alustada nõukoguga läbirääkimisi.

• Komisjoni ettepanek võtta vastu audiovisuaalmeedia teenuste muudetud direktiiv
• Digitaalne ühtne turg
• Nõukogu istungi tulemused