Nõukogu (haridus, noored, kultuur ja sport), 22.-23.05.2017, 22.–23. mai 2017

Peamised tulemused

Audiovisuaalvaldkond ja kultuur

Nõukogu saavutas üldise lähenemisviisi audiovisuaalmeedia teenuste muudetud direktiivi ettepaneku suhtes, mille aluseks oli lõplik kompromisstekst, mille eesistujariik Malta täna nõukogule esitas ja mis käsitles peamisi endiselt lahendamata küsimusi: direktiivi kohaldamisala, kohtualluvuseeskirjad, Euroopa teoste osakaal ja rahaline panus.

• Tehnika arenguga kohandumine ning Euroopa konkurentsivõime ja põhiväärtuste säilitamine audiovisuaalmeedia teenuste sektoris

Nõukogu võttis vastu järeldused rahvusvaheliste kultuurisuhete suhtes kohaldatava ELi strateegilise lähenemisviisi kohta. Järeldustes tehakse ettepanek luua valdkondadevaheline platvorm, mis koondaks erinevate poliitikavaldkondade eksperdid (kultuur, välissuhted, arengukoostöö, haridus, inimõigused, toll jne), et aidata strateegia rakendamisel sünergiat ja vastastikust täiendavust arendada.

Diplomaatias on hakatud järjest rohkem tunnustama kultuuri kui pehme jõu vahendit, mis võimaldab luua ja hoida suhteid ja kontakte kolmandate riikidega, kui traditsioonilisest poliitikast ei piisa.

„Oleme äärmiselt uhked, et suutsime audiovisuaalmeedia teenuste suhtes kokkuleppe saavutada. See on mitmetahuline direktiiv, milles puudutatakse väga tundlikke teemasid nagu siseturg, põhiõigused ja -vabadused, kultuuriline mitmekesisus ning alaealiste kaitse.

Kuid turud ja tehnoloogia arenevad väga kiirelt. Me peame tagama, et vastavad normid nende muudatustega sammu peaksid. Täna nõukogus saavutatud kokkulepe on veel üks samm digitaalse ühtse turu väljakujundamise suunas, mis on Euroopa tulevase heaolu seisukohalt möödapääsmatu.“

Malta justiits-, kultuuri- ja kohalike omavalitsuste minister Owen Bonnici

Sport

Nõukogu võttis vastu resolutsiooni Euroopa Liidu spordialase töökava kohta (2017-2020).

Töökava sisaldab teatud arvu poliitilisi algatusi, milles käsitletakse kõige tähtsamaid teemasid nagu dopinguvastane võitlus, võistluste tulemuste kokkuleppimise vastu võitlemine ning spordiorganisatsioonide hea juhtimise parandamine.

Rõhk on asetatud korruptsioonivastasele võitlusele, alaealiste kaitsele, spordi ja digitaalse ühtse turu vaheliste suhete, sealhulgas meediaõiguste arendamisele, samuti spordi- ja spordi kaudu saadavale haridusele, treenerite rollile ja spordidiplomaatiale.

Samuti võtsid ministrid vastu järeldused spordialase tegevuse kui sotsiaalse kaasamise platvormi kohta ning arutasid selle järelmeetmena, kuidas kujundada meediapoliitikat, mis toetaks spordi sotsiaalseid eesmärke.

Noored

Noortega peetav dialoog ja tulevane Euroopa noortevaldkonna koostöö olid nõukogu noorteteemalise istungi peamised teemad. Eelkõige nõukogu:

• võttis vastu resolutsiooni pärast 2018. aastat noortevaldkonna Euroopa koostööpoliitika kontekstis noortega peetava (struktureeritud) dialoogi tulevaste arengute kohta. Resolutsioonis esitatakse peamised prioriteedid järgmiseks dialoogitsükliks, mille põhiteema on: „Noored Euroopas – mis edasi?“.
  
  Resolutsioonis kutsutakse üles analüüsima viise dialoogi parandamiseks ja muutma see tulevikus efektiivsemaks. Samuti kutsutakse selles üles pöörama eriti tähelepanu sellele, kuidas edendada sisukat ja konstruktiivset dialoogi ja koostööd eri taustaga noortega, noorteküsimusi uurivate teadlaste, poliitikakujundajate ja muude asjaomaste valdkondade sidusrühmadega.
  
  
• võttis vastu järeldused Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö strateegiliste väljavaadete kohta pärast 2018. aastat, milles antakse komisjonile suuniseid selle valdkonna, ELi noortestrateegia peamiste poliitikavahendite vahehindamiseks.
  
  Järeldustes rõhutatakse, et tulevane strateegia peab olema valdkondadevaheline, paindlik, reageeriv ja läbipaistev ning selles tuleb võtta arvesse kiiresti muutuvat poliitilist, sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku olukorda Euroopas.
  
  
• võttis vastu järeldused, milles käsitletakse noorsootöö rolli selliste noortele eluks vajalike oskuste arendamise toetamisel, mis hõlbustavad noorte üleminekut täiskasvanuikka, kodanikuaktiivsusesse ja tööellu

Haridus

Nõukogu võttis vastu soovituse, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku. Selle eesmärk on parandada kogu Euroopas kvalifikatsioonide läbipaistvust, võrreldavust ja kaasaskantavust, kehtestades võrdlusraamistiku riiklike kvalifikatsiooniraamistike või -süsteemide jaoks.

Samuti soovitakse soovitusega aidata kaasa haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamisele ning suurendada töötajate ja õppijate tööalast konkurentsivõimet, liikuvust ja sotsiaalset integratsiooni.

Nõukogu võttis teadmiseks edusammud seoses Europassiga, mille eesmärk on aidata suurendada liikuvust Euroopas, pakkudes raamistikku, mis parandab juurdepääsu oskusi ja kvalifikatsioone käsitlevale teabele hariduse ja töötamise eesmärgil.

„Me hindame kõrgelt meie regulaarset dialoogi noortega. See on hea võimalus kuulda nende muredest ja nende ees seisvatest väljakutsetest ning on ühtlasi väärtuslik sisend selles valdkonnas kõige asjakohasemate poliitikate kujundamiseks. Meil tuleb nüüd vaadata tulevikku ja analüüsida, kuidas oma koostööd veelgi parandada.“

Samuti tervitame Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku vastuvõtmist ja märgatavaid edusamme Europassi otsuse menetlemisel. Need on kaks olulist komponenti uute oskuste tegevuskavas, mis aitab parandada Euroopa kodanike tööalast konkurentsivõimet.“

Malta haridus- ja tööhõiveminister Evarist Bartolo