ÜJKP tsiviiltegevuse kokkulepe: nõukogu järeldustes tunnustati edusamme

Nõukogu võttis täna vastu järeldused ÜJKP tsiviiltegevuse kokkuleppe kohta, kinnitades veel kord oma pühendumust ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviilvaldkonna tugevdamisele.

Järeldustes rõhutatakse, et kõik ÜJKP tsiviilmissioonid annavad olulise panuserahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisse ning on olulised vahendid ELi poolt väliskonfliktide ja -kriiside puhul järgitava integreeritud lähenemisviisi raames. Lisaks rõhutatakse järeldustes ÜJKP tsiviiltegevuse võimalikku panust uutele ja tekkivatele ohtudele ning probleemidele reageerimisel, sealhulgas hübriidohtude, küberturvalisuse, terrorismi ja radikaliseerumise, desinformatsiooni ja teabega manipuleerimise, organiseeritud kuritegevuse, piirihalduse ja merendusjulgeolekuga seotud probleemide lahendamisel ning vägivaldse äärmusluse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel. Järeldustes tuletatakse samuti meelde ÜJKP tsiviilmissioonide panust partnerriikide vastupanuvõime tugevdamisse.

Nõukogu tervitab kõigi sidusrühmade kindlat pühendumust 19. novembril 2021 toimunud ÜJKP tsiviiltegevuse kokkuleppe iga-aastasel läbivaatamiskonverentsil ning tegevuspunkte, milles antakse suuniseid edasise tegevuse kohta, et tagada kokkuleppes sisalduvate kohustuste täielik ja sidus täitmine hiljemalt 2023. aasta suve alguseks. Nõukogu tunnustab samuti üldisi edusamme, mida liikmesriigid on ÜJKP tsiviiltegevuse kokkuleppe rakendamisel teinud riigi tasandil ning Euroopa välisteenistus ja komisjoni talitused ELi tasandil. ÜJKP tsiviilmissioonideks lähetatud liikmesriikide ekspertide arvu on suurendatud ning ÜJKP ning justiits- ja siseküsimuste valdkonna osalejate vahelist koostööd ELi ja liikmesriikide tasandil on tõhustatud, rõhutades tugevat seost välis- ja sisejulgeoleku vahel. Euroopa välisteenistus ja komisjon toetavad liikmesriike selliste võimete, suutlikkuste ja pädevuste arendamisel ja tagamisel, mida on vaja kõigi ÜJKP tsiviilmissioonide läbiviimiseks, ning nad kõik püüavad suurendada vastastikust täiendavust ja koostoimet.

Nõukogu tuletab meelde, et kui strateegilises kompassis kokku lepitakse, mõjutab see täiendavalt ambitsioonitaset ning määrab kindlaks poliitilised suunad ning konkreetsed sihid ja eesmärgid julgeoleku ja kaitse valdkonnas, sealhulgas ÜJKP tsiviiltegevuse puhul.

Taustteave ja edasised sammud

Kokkulepe sõlmiti pärast seda, kui liikmesriigid võtsid välisasjade nõukogu 19. novembri 2018. aasta istungil vastu sellekohased järeldused. Kokkuleppega soovib EL tugevdada oma tsiviilkriisiohjemissioonide siirmise ja läbiviimise suutlikkust. Nende missioonide eesmärk on politsei, õigusriigi ja tsiviilhalduse tugevdamine ebakindlate olukordade ja konfliktide korral.

ELil on praegu käimas 11 tsiviilmissiooni Ukrainas, Gruusias, Kosovos*, Liibüas, Palestiina aladel (Rām Allāh ja Rafaḩ), Kesk-Aafrika Vabariigis, Nigeris, Malis, Somaalias ja Iraagis.

• Nõukogu järeldused ÜJKP tsiviiltegevuse kokkuleppe kohta
• ELi kriisiohje tsiviiloperatsioonid: EL korraldas ÜJKP tsiviiltegevuse kokkuleppe kolmanda iga-aastase läbivaatamiskonverentsi (Euroopa välisteenistus)
• Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (Euroopa välisteenistuse veebisait)

^{* Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.}