Lapsed ja relvakonfliktid: nõukogu ajakohastas ELi suuniseid ja kiitis heaks järeldused

Nõukogu võttis täna vastu lapsi ja relvakonflikte käsitlevad ajakohastatud ELi suunised, mis võeti esimest korda vastu 2003. aastal ja mida seejärel ajakohastati 2008. aastal, ning kiitis heaks selleteemalised järeldused.

Nõukogu on sügavalt mures laste õiguste rikkumiste sagenemise pärast relvakonfliktide kontekstis, mida süvendab sõdade levik, sealhulgas Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ning Ukraina laste ebaseaduslik väljasaatmine ja sunniviisiline ümberasustamine.

Relvakonfliktid mõjutavad lapsi tugevalt. Lapsed moodustavad peaaegu kõigis maailma konfliktipiirkondades, alates Sahelist, Kesk- ja Ida-Aafrikast kuni Lähis-Ida ja Aasiani, koguni poole mõjutatud elanikkonnast. Nad seisavad silmitsi vägivalla, vigastuste ja surma, värbamise, sundrände ja kodukohast lahkuma sundimise, katkestatud hariduse, tervishoiuteenuste puudumise ning pikaajalise füüsilise ja vaimse traumaga. Lisaks on konfliktide, taktika ja relvade muutuv iseloom mitmekordistanud riske lastele ja tsiviilelanikele üldiselt.

ÜRO peasekretäri viimases aastaaruandes laste ja relvakonfliktide kohta märgitakse, et 2023. aastal suurenes konfliktiolukordades laste vastu suunatud raskete rikkumiste arv 21%, kusjuures kõige rohkem registreeriti neid juhtumeid Iisraelis ja okupeeritud Palestiina aladel, samuti Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Myanmaris, Somaalias, Nigeerias ja Sudaanis.

Piisava ja õigeaegse toetusega saavad lapsed taastuda äärmuslikest olukordadest ja jõudsalt areneda. Nende kaitse, taastumine ja taaslõimimine on pikaajalise rahu ja julgeoleku ning kestliku arengu jaoks hädavajalikud.

Lapsi ja relvakonflikte käsitlevate ajakohastatud ELi suuniste, mille nõukogu täna heaks kiitis, eesmärk on tugevdada ELi panust laste õiguste austamisel, kaitsmisel ja täitmisel relvakonfliktides ja muudes relvavägivalda hõlmavates olukordades, mida terroriorganisatsioonid või organiseeritud kuritegelikud rühmitused kogu maailmas toime panevad. Need järgivad tugevat, kõikehõlmavat ja tervikliku lähenemisviisi ning on tegevusraamistikuks kõigile selles valdkonnas tegutsevatele liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele.

Ajakohastatud ELi suuniste eesmärk on võtta arvesse uusi arenguid – näiteks suurenenud ohte, mis tulenevad muu hulgas uute tehnoloogiate kasutamisest ja lõhkerelvade valimatust kasutamisest asustatud piirkondades, – ning viia ELi lähenemisviis täielikult kooskõlla raamistikuga, mille on kehtestanud ÜRO Julgeolekunõukogu oma järjestikuste resolutsioonidega, pidades eelkõige silmas nendes loetletud kuut rasket laste vastu suunatud õiguste rikkumist relvakonfliktide ajal. Samuti tugevdavad need ELi kooskõla ja koostööd ÜRO peasekretäri ning relvakonfliktidest mõjutatud laste küsimustega tegeleva eriesindaja volitustega.

Samal ajal ajakohastas ja avaldas EL kontrollnimekirja relvakonfliktidest mõjutatud laste kaitsmise küsimuse integreerimiseks ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonidesse ja operatsioonidesse. See ÜJKP kontrollnimekiri on toimiv ja praktiline vahend, mis suunab operatiivtegevuse kavandamist ja läbiviimist rohkem kui 20 kriisiohjemissiooni ja operatsiooni jaoks.

Relvakonfliktidest mõjutatud laste kaitse peab jätkuvalt olema inimõiguste, rahu ja julgeoleku, konfliktiennetuse, rahuloome, arengu ja humanitaarmeetmete keskne tugisammas.

• Nõukogu järeldused laste ja relvakonfliktide kohta
• ELi suunised laste ja relvastatud konflikti kohta (2003)
• ÜRO peasekretäri raamistik „Kuus rasket rikkumist“ (relvakonfliktidest mõjutatud laste küsimustega tegeleva ÜRO peasekretäri eriesindaja büroo)
• ÜRO peasekretäri aastaaruanne laste ja relvakonfliktide kohta (2023)