"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Nõukogu võttis vastu 14. paketi, mis sisaldab majanduslikke ja individuaalseid piiravaid meetmeid, mille sihtmärgiks on Venemaa majanduse väärtuslikud sektorid ja mis raskendavad ELi sanktsioonidest kõrvalehoidmist.
Välisasjade nõukogu arutas seejärel Venemaa Ukraina-vastast agressiooni, olles kuulanud ära Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba videokonverentsi teel tehtud pöördumise, milles ta andis ELi välisministritele ülevaate viimastest sündmustest kohapeal ja Ukraina kõige pakilisematest vajadustest.
Järgnenud arutelu keskmes oli ELi sõjaline toetus Ukrainale.
Me peame andma Ukrainale rohkem õhukaitset, rohkem laskemoona ja rohkem toetust tema enda tööstussuutlikkuse arendamiseks. Putin jätkab rünnakuid, mis on suunatud peamiselt energiataristu vastu. On selge, et Putin soovib tõestada, et Ukraina on haavatav, ja me peame tõendama, et toetame Ukrainat.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Ministrid tervitasid eelmisel nädalal vastu võetud otsust, mis käsitleb Venemaa tõkestatud varadest saadava ja Euroopa rahutagamisrahastule eraldatava ootamatu tulu kasutamist. See võimaldab piiravate meetmete tulemusel Euroopas tõkestatud Venemaa varadest saadud ootamatu tulu kiiret kasutuselevõttu Ukraina toetamiseks. Järgmisel kuul peaks saadav summa olema 1,4 miljardit eurot.
Kõrge esindaja rõhutas, et nõukogu viimistleb Ukraina ees võetavaid ELi julgeolekualaseid kohustusi ning et sellise otsusega saadab EL Venemaale selge sõnumi oma otsusekindluse kohta jätkata Ukraina toetamist.
Olukord Lähis-Idas
Välisasjade nõukogu arutas arenguid Lähis-Idas, keskendudes kohapealsele olukorrale, sealhulgas humanitaarolukorrale Gazas ja pantvangide kannatustele.
Kõrge esindaja rõhutas, et kuigi USA president Bideni esitas kolm nädalat tagasi relvarahu tegevuskava ja sai sellele tugeva rahvusvahelise toetuse, eelkõige ELilt, ei ole ikka veel märke võimalikust relvarahust. Ta rõhutas samuti, et relvarahu puudumisest tulenevad ületamatud raskused humanitaarabi andmisel.
Sellega seoses arutas nõukogu toetust Palestiina omavalitsusele ja UNRWAle ning teistele ÜRO asutustele.
Ministrid käsitlesid ka kasvavaid pingeid Iisraeli põhjapiiril ja tõsist ohtu, et vägivald levib piirkonnas laiemalt. Kõrge esindaja väljendas toetust USA ja Prantsusmaa juhtimisel toimunud aktiivsetele vahenduspüüdlustele Iisraeli ja Hezbollah’ vahelise vastasseisu leevendamiseks, ning Liibanonile ja Küprosele, keda Hezbollah ähvardas.
Lõpetuseks arutas nõukogu ELi toetust konfliktile poliitilise lahenduse leidmisele ning leppis kokku, et jätkatakse ja intensiivistatakse koostööd rahvusvaheliste partneritega, et taaskäivitada poliitiline protsess kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse leidmiseks. Arutati ka Iisraeli assotsiatsiooninõukoguga seotud võimalust.
Lääne-Balkan
Seejärel pidasid ELi välisministrid ja Lääne-Balkani partnerriikide kuus välisministrit lõunalauas mitteametliku arutelu, et käsitleda tugevamat ühist tegevust üle välis- ja julgeolekupoliitikas.
Oleme valmis veelgi süvendama järkjärgulist integratsiooni ja laiendama oma toetust Lääne-Balkani partneritele. Loodame, et nad kaitsevad meiega koos reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ja eelkõige Ukrainat ning toetavad meetmeid, mida on võetud vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse. Kui nad järgivad meie ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, väljendab see nende strateegilist valikut ja pühendumust ELi liikmesusele. Tihedate sidemete säilitamine Putini režiimiga ei ole võimalik, kui ehitatakse ühist tulevikku ELiga ja ELi sees.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Gruusia
Välisasjade nõukogu arutas Gruusiat, jätkates mais toimunud nõukogu istungil toimunud arvamuste vahetust. Nõukogu arutas eelkõige poliitilisi arenguid riigis, sealhulgas välismõju läbipaistvust käsitleva seaduse vastuvõtmist ja jõustamist.
Peame kahetsusväärseks, et Euroopa Liidu ja selle väärtuste kohta on laialt levinud desinformatsioon, mis pärineb ka ametlikelt osalejatelt. Gruusia kõrgeima tasandi osalejad on üllatavalt märkinud, et see seadus toob nende riigi Euroopa Liidule lähemale. Ja ma tahan olla selge. Ei. Kõnealune seadus ja kõik sellega seotud negatiivsed arengud lükkavad Gruusiat Euroopa Liidust kaugemale. [...] Suurendame oma toetust kodanikuühiskonnale ja meediale, võitleme desinformatsiooni vastu ja suurendame toetust valimisprotsessile.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Nõukogu arutas võimalikke tegevussuundi olukorra halvenemise korral ning jätkab olukorra jälgimist ja vajaduse korral ELi meetmete kohandamist.
Ida-Aafrika järvede piirkond ja Tuneesia
Välisasjade nõukogu arutas Ida-Aafrika järvede piirkonda, sealhulgas praegust kriisi Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas ning selle piirkondlikku ja geopoliitiliste mõju. Kõrge esindaja teatas, et ELi strateegia rakendamiseks nimetab EL varsti ametisse selle piirkonna erisaadiku.
Päevakajaliste küsimuste raames teavitati nõukogu poliitilistest arengutest Tuneesias ning nõukogu arutas vajadust kõigepealt olukorda ühiselt hinnata ning seejärel kaaluda, kuidas kõige paremini hallata ELi partnerlust Tuneesiaga ja jätkata ELi toetust Tuneesia rahvale.
