Stabiilsuse ja kasvu pakt: nõukogu algatas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse seitsme liikmesriigi suhtes

Nõukogu võttis täna vastu otsused, millega kinnitatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu Belgias, Itaalias, Maltal, Poolas, Prantsusmaal, Slovakkias ja Ungaris. Lisaks tegi nõukogu kindlaks, et Rumeenia, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust alates 2020. aastast, ei ole võtnud tõhusaid meetmeid oma eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks ja seetõttu ei tohiks menetlust lõpetada.

Eelarvepuudujäägil põhineva ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eesmärk on tagada, et kõik liikmesriigid pöörduvad tagasi oma valitsemissektori eelarvedistsipliini juurde või säilitavad selle, ning vältida ülemäärase eelarvepuudujäägi tekkimist. Lõppeesmärk on säilitada valitsemissektori madal võlatase või vähendada suurt võlga jätkusuutlikule tasemele.

Liikmesriigid peavad järgima eelarvedistsipliini ELi aluslepingutes sätestatud kriteeriumide ja kontrollväärtuste alusel: nende eelarvepuudujääk ei tohiks ületada 3% nende sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja nende võlg ei tohiks ületada 60% SKPst. Kõik liikmesriigid peavad neid aluslepingu kontrollväärtusi järgima.

Kui liikmesriigis tekib ülemäärane eelarvepuudujääk, on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eesmärk alustada selle korrigeerimist, pannes liikmesriigid tugevdatud kontrolli alla ja andes neile eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks tõhusate meetmete võtmise soovitusi.

Edasine tegevus

Aasta lõpu poole palutakse nõukogul võtta komisjoni soovituse põhjal vastu liikmesriikidele esitatavad soovitused tõhusate meetmete võtmiseks, et korrigeerida eelarvepuudujääk kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Soovitused võivad sisaldada arvudes väljendatud korrigeerivat eelarvekava ja tähtaega.

Komisjon peaks esitama soovitused nõukogu soovituste kohta novembri paiku, tehes seda samal ajal, kui ta kavatseb esitada Euroopa poolaasta sügispaketi.

Käesoleval aastal viiakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega hõlmatud liikmesriikidele tõhusate meetmete võtmiseks antavate soovituste ajastus erandkorras kooskõlla ELi majanduse juhtimise reformitud raamistiku sätetega. 30. aprillil jõustunud uute normide kohaselt koostavad liikmesriigid sügisel keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, milles esitatakse oma kulukavad ning prioriteetsed reformid ja investeeringud järgmiseks 4–7 aastaks.

Eesmärk on viia ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames esitatud nõukogu soovitused kooskõlla keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavadega seoses esitatud soovitustega.

Taustteave

2023. aasta kohta esitatud ja kinnitatud andmete põhjal oli kõigis liikmesriikides, kelle suhtes praegu kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, 2023. aastal valitsemissektori eelarve puudujääk, mis ületas aluslepingus sätestatud kontrollväärtust:

• Itaalia (–7,4%)
• Ungari (–6,7%)
• Rumeenia (–6,6%)
• Prantsusmaa (–5,5%)
• Poola (–5,1%)
• Malta (–4,9%)
• Slovakkia (–4,9%)
• Belgia (–4,4%)

Pärast nelja-aastast pausi, mis oli tingitud üldise vabastusklausli aktiveerimisest aastatel 2020–2023 COVID-19 pandeemia tõttu, koostas komisjon 19. juunil ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase aruande. Aruandes tehti kindlaks 12 liikmesriiki, kelle valitsemissektori eelarvepuudujääk ületas 2023. aastal aluslepingus sätestatud kontrollväärtust (3%) või kelle puhul oli oht ületada aluslepingus sätestatud kontrollväärtust.

Aruandes tehti ettepanek algatada seitsme liikmesriigi suhtes eelarvepuudujäägil põhinev ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Majandus- ja rahanduskomitee esitas oma arvamuse järgneva kahe nädala jooksul.

8. juulil 2024 tegi komisjon nõukogule ettepanekud, mis käsitlevad nõukogu otsuseid, millega tehakse kindlaks ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu seitsmes liikmesriigis, ning otsust, milles märgitakse, et Rumeenia, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust alates 2019. aastast, ei ole võtnud tõhusaid meetmeid olukorra korrigeerimiseks.

Nõukogu vahetas ettepanekute üle arvamusi oma istungil 16. juulil 2024. Alaliste esindajate komitee otsustas 24. juulil algatada otsuste ametlikuks vastuvõtmiseks kirjaliku menetluse, mis viidi edukalt lõpule. Tänane vastuvõtmine tähendab, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused on nüüd ametlikult algatatud.

• Nõukogu otsus, mis käsitleb ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu Belgias
• Nõukogu otsus, mis käsitleb ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu Prantsusmaal
• Nõukogu otsus, mis käsitleb ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu Ungaris
• Nõukogu otsus, mis käsitleb ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu Itaalias

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Nõukogu otsus, mis käsitleb ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu Maltal
• Nõukogu otsus, mis käsitleb ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu Poolas
• Nõukogu otsus, mis käsitleb ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu Slovakkias
• Nõukogu otsus, millega tehakse kindlaks, et Rumeenia ei ole võtnud nõukogu 18. juuni 2021. aasta soovituse järgimiseks tõhusaid meetmeid

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Kirjaliku menetluse tulemus

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus (taustteave)
• Euroopa poolaasta (taustteave)
• Majanduse juhtimise raamistik (taustteave)