Skip to content

Piirid ja viisad

Vaata, kuidas Euroopa Liit tagab liikumisvabaduse ja kaitseb oma piire. 

Schengeni ala võimaldab ELi kodanikel, kolmandate riikide elanikel ja ELi külastajatel ELis vabalt ja turvaliselt reisida.



Samal ajal on välispiiride haldamine ja kaitsmine äärmiselt oluline, et inimeste liikumine liitu Euroopa julgeoleku kaitsmise eesmärgil turvaliseks teha ja seda liikumist reguleerida.

Illustratsioon, millel on kujutatud passi ja templit

Schengen

Schengeni ala võimaldab rohkem kui 400 miljonil inimesel reisida liikmesriikide vahel vabalt, ilma piirikontrolli läbimata.

Alates 1985. aastast on Schengeni ala järk-järgult laienenud ning hõlmab 25 ELi liikmesriiki ja mõnda assotsieerunud riiki, mis ELi ei kuulu.

Millised riigid kuuluvad Schengeni alasse?

Hoia kursorit kaardi kohal, et näha, millised riigid kuuluvad Schengeni alasse.

Tekstiversioon

Schengeni viisat väljastavad ELi riigid

  • Austria
  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Horvaatia
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Eesti
  • Soome
  • Prantsusmaa
  • Saksamaa
  • Kreeka
  • Ungari
  • Itaalia
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Malta
  • Madalmaad
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Slovakkia
  • Sloveenia
  • Hispaania
  • Rootsi

Schengeni viisat väljastavad kolmandad riigid

  • Island
  • Liechtenstein
  • Norra
  • Šveits

Schengeni viisat mitte väljastavad ELi liikmesriigid

  • Küpros
  • Iirimaa

Viisad Schengeni alale sisenemiseks

ELil on kolmandate riikide kodanike suhtes konkreetsed viisanõuded. Kõige levinum viisa on Schengeni viisa, mis võimaldab Schengeni alal lühiajaliselt viibida kuni 90 päeva.

ELil on 61 ELi mittekuuluva riigiga viisavabadus, mille kohaselt võivad inimesed siseneda Schengeni alale lühiajaliseks viibimiseks ilma viisata.

Illustratsioon, millel kujutatakse perekonda, kes reisib pagasiga

Välispiirid

ELi välispiiride haldamise eest vastutavad ühiselt kõik liikmesriigid ja EL, sealhulgas asjaomased institutsioonid ja ELi ametid.

Euroopa Piirivalveameti (Frontex) ülesandeks on jälgida tähelepanelikult ELi välispiire, tuvastada koostöös liikmesriikidega kiiresti välispiire ähvardavad julgeolekuohud ja need üheskoos kõrvaldada.

EL on loonud või töötab praegu välja mitmeid IT-süsteeme, mis toetavad kodanike kaitset, kuritegevuse vastu võitlemist ja piiride turvamist.

Uusimad selgitused

Paberileht, millel on kujutatud sinisel ja beežil taustal passiimitatsioonina mitut sisenemis- ja väljumistemplit, ning pliiatsit, mis on joonistanud üle terve lehekülje punktiirjoone, sümboliseerimaks rändeteekonda.
Uus rände- ja varjupaigalepe

Uus rände- ja varjupaigalepe

ELi rände- ja varjupaigapoliitika

ELi rände- ja varjupaigapoliitika

Need teabejoonised näitavad igal aastal ja igas kuus (sealhulgas Vahemere ida-, kesk- ja lääneosa rändeteede kaudu) seadusliku aluseta ELi saabunud isikute arvu aastatel 2015–2026. Samuti on näidatud, millise riigi kodanikke saabus 2026. aastal iga rändetee kaudu kõige rohkem.
Rändevood ida-, kesk- ja lääneosa rändeteedel

Rändevood ida-, kesk- ja lääneosa rändeteedel

Viimati läbi vaadatud: 15. aprill 2026