Skip to content
  • Nõukogu (välisasjad)

Välisasjade nõukogu, 27. jaanuar 2025

Peamised tulemused

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu

Välisasjade nõukogu arutas Venemaa agressiooni Ukraina vastu, olles eelnevalt ära kuulanud Ukraina välisministri Andri Sõbiha videokonverentsi teel tehtud pöördumise, milles ta teavitas oma ELi kolleege viimastest sündmustest kohapeal ja Ukraina kõige pakilisematest vajadustest.

Järgnenud EL 27 arutelul arutasid ministrid seda, kuidas suurendada ELi sõjalist toetust Ukrainale, ning leppisid kokku, et seoses Venemaa Föderatsiooni jätkuva Ukrainas valitsevat olukorda destabiliseeriva tegevusega pikendatakse ELi piiravaid meetmeid, veel kuue kuu võrra, kuni 31. juulini 2025.

<p>Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas</p>

Euroopa on Kiievi suurim rahvusvaheline rahastaja. Oleme eraldanud kokku üle 134 miljardi euro. Kuid on selge, et Ukraina vajab rohkem. Rindejoon liigub lääne poole, kuid peaks liikuma ida suunas. Ukrainal on vaja rohkem laskemoona, õhukaitset, väljaõppe saanud sõdureid, mida välisminister Sõbiha täna ka videosilla kaudu kordas. Suurem sõjaline toetus Ukrainale ja tugevamad sanktsioonid Venemaa suhtes on sama mündi kaks poolt. Suurem sõjaline toetus Ukrainale on väga oluline ka meie enda julgeoleku jaoks.

<p>Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas</p>

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas

ELi ja USA suhted

Välisasjade nõukogu arutas ELi suhteid Ameerika Ühendriikidega pärast president Donald Trumpi ametisse nimetamist.

Ministrite arutelu eesmärk oli kujundada liikmesriikide seas ühine arusaam Atlandi-ülestest suhetest: teha kindlaks probleemid, leppida kokku prioriteedid, kaardistada positiivse tegevuskava võimalused ja koordineerida tegevust.

Istungi lõpus rõhutas kõrge esindaja, et USA uue valitsuse poliitikal on Euroopa Liidule suur mõju ning et Euroopa peab oma ridu koondama ja ühtseks jääma.

Euroopa on majanduslikult kaalukas geopoliitiline partner ning Ameerika Ühendriigid on meie lähim liitlane. Meie vastased teevad väga tihedat koostööd. Seda peaksime ka meie tegema. Euroopa ja Põhja-Ameerika on tugevamad ja turvalisemad üheskoos.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas

Olukord Lähis-Idas

Välisasjade nõukogu arvamuste vahetuses käsitleti ELi toetust Süüriale ja ELi sanktsiooniraamistiku lõdvendamist.

Täna jõudsime poliitilisele kokkuleppele alustada Süüria suhtes kehtestatud sanktsioonide leevendamist. See võib hoogustada Süüria majandust ja aidata riigil taastuda. Kuigi me püüame kiiresti edasi liikuda, oleme valmis olukorra halvenemise korral ka kurssi muutma. Samal ajal suurendame humanitaarabi ja taastamiseks tehtavaid jõupingutusi.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas

Seoses olukorraga Iisraelis ja Gazas tervitas nõukogu pantvangide vabastamist ja 15. jaanuaril välja kuulutatud relvarahu.

Kõrge esindaja teatas, et EL toetab relvarahu rakendamist, sealhulgas paigutades ELi tsiviilmissiooni ümber Rafahi, et teostada järelevalvet piirikontrolli üle.

Samuti teatas ta, et kätte on jõudnud aeg korraldada 2025. aastal ELi-Liibanoni assotsiatsiooninõukogu kohtumine.

Ministrite arutelul käsitleti ka Iraani ning liikmesriigid olid selgel seisukohal, et tava pidada välisriikide kodanikke kinni poliitilise mõjuvõimu eesmärgil peab lõppema.

Päevakajalised küsimused

Päevakajaliste küsimuste all vahetas nõukogu arvamusi Moldova, Gruusia ja Kongo Demokraatliku Vabariigi teemal.

Hübriidohud

Nõukogus pidas hommikusöögilauas mitteametliku autelu hübriidohtude teemal.

Venemaa hübriidtegevus on muutunud sagedasemaks ja intensiivsemaks [...] Läänemeres on esinenud suuri merealuse taristu kahjustusi. Meie suutmatus sellist tegevust ära hoida saadab ohtliku signaali igale agressorile. Nõrkus mõjub neile kutsuvalt. Ühiselt tugevdame nüüd oma olukorrateadlikkust, valmisolekut ja vastupanuvõimet.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas

Nõukogu järeldused ja muud otsused

Nõukogu kiitis heaks järeldused Euroopa Liidu prioriteetide kohta ÜRO inimõigusi käsitlevatel foorumitel 2025. aastal.

Lisaks sellele nõukogu:

– nimetas Peter Sørenseni ELi eriesindajaks Belgradi ja Priština vahelises dialoogis 1. veebruarist 2025 kuni 28. veebruarini 2026

– võttis vastu otsuse Gruusiaga sõlmitud viisalihtsustuslepingu osalise peatamise kohta

– kehtestas piiravad meetmed kolme isiku suhtes, kes on seotud Eesti vastu suunatud küberrünnetega

Kohtumisega seotud dokumendid

Ettevalmistavad dokumendid

Koosolekujärgsed dokumendid

Pressiteated

Pressiteave

Pressi kontaktteave

Kui te ei ole ajakirjanik, siis palun saatke oma taotlus üldsuse teavitamise teenistusele.

Akrediteerimine ja pressiüritused

Ülevaatliku teabe akrediteerimise kohta leiab siit.

Väljaspool Euroopa Liitu toimuvatele rahvusvahelistele tippkohtumistele annavad meedia akrediteeringu vastuvõtva riigi valitsusasutused.

Hoia end kursis

Muud istungid: Nõukogu (välisasjad)

Vaata muid kohtumisi

Viimati läbi vaadatud: 5. veebruar 2025