Skip to content

Rändevood Vahemere idaosa rändeteel

EL ja selle liikmesriigid on võtnud mitmeid meetmeid Vahemere idaosa rändetee rändeolukorraga tegelemiseks ja pagulaste toetamiseks Türgis.

ELi meetmed, mille eesmärk on tegeleda rändeolukorraga Türgis

Vahemere idaosa rändeteed kasutatakse ebaseaduslikuks saabumiseks Kreekasse, Küprosele ja Bulgaariasse. 2015. aastal saabus selle rändetee kaudu ELi suur hulk Süüria kodusõja eest varjupaika otsinud pagulasi.

Pärast seda on Vahemere idaosa rändeteed mööda ebaseaduslikult saabujate arv tänu ELi ja Türgi koostööle märgatavalt vähenenud. ELi-Türgi 2016. aasta märtsi avalduse rakendamine on olnud Türgi kaudu ebaseaduslikult saabujate arvu vähendamisel määrava tähtsusega.

ELi-Türgi avaldus

Kuna Türgi kaudu liiguvad suured rändevood, leppisid ELi ja Türgi juhid 2016. aasta märtsis kokku ebaseadusliku rände probleemiga tegelemises. Avalduses määrati kindlaks mitu põhimõtet. EL on jätkuvalt pühendunud avalduse rakendamisele ja jätkab Süüria pagulaste toetamist Türgi pagulasrahastu kaudu.

Pärast avalduse rakendamist vähenes Vahemere idaosa rändetee kaudu saabujate arv märkimisväärselt. Kokkulepe Türgiga aitas vähendada merel hukkunute arvu ja võidelda inimsmugeldajate vastu.

Need teabejoonised näitavad igal aastal ja igas kuus (sealhulgas Vahemere ida-, kesk- ja lääneosa rändeteede kaudu) seadusliku aluseta ELi saabunud isikute arvu aastatel 2015–2026. Samuti on näidatud, millise riigi kodanikke saabus 2026. aastal iga rändetee kaudu kõige rohkem.
Rändevood ida-, kesk- ja lääneosa rändeteedel (Infograafik)

Rändevood ida-, kesk- ja lääneosa rändeteedel (Infograafik)

Meetmed pagulaste olukorra parandamiseks Türgis

EL annab Türgis viibivatele pagulastele abi nende elamistingimuste parandamiseks. ELi Türgi pagulasrahastu, mis haldab kokku 6 miljardit eurot, toimib ühise koordineerimismehhanismina, mille eesmärk on tagada, et pagulaste ja Türgi vastuvõtvate kogukondade vajadusi käsitletakse terviklikult.

Euroopa Komisjon lõi rahastu 24. novembril 2015 pärast seda, kui liikmesriigid nõudsid Türgis asuvate pagulaste toetamiseks suuremat rahastamist.

29. novembril 2015 leppis Euroopa Ülemkogu kokku rahastusse tehtavas esimeses, 3 miljardi euro suuruses osamakses. Komisjon tegi 2018. aasta märtsis ettepaneku täiendada rahastu vahendeid veel 3 miljardi euroga, kuna algne eelarve oli täielikult ära kasutatud. 2018. aasta juunis leppisid ELi liikmesriigid kokku, et Türgis viibivate Süüria pagulaste toetamiseks eraldatakse veel 3 miljardit eurot.

Esimesest osamaksest rahastati projekte, mis kestsid kuni 2021. aasta keskpaigani. Teisest osamaksest rahastatakse projekte, mis kestavad kuni 2025. aasta keskpaigani. Põhirõhk on humanitaarabil, haridusel, tervishoiul, sotsiaal-majanduslikul arengul, omavalitsuste taristul, sotsiaal-majanduslikul toetusel ja rände haldamisel.

Tänu rahastu kaudu toetatud projektidele on paranenud Türgis asuvate pagulaste elamistingimused:

  • 65 projekti on ellu viidud Türgis viibivate kõige haavatavamate pagulaste põhivajaduste rahuldamiseks, neile kaitse pakkumiseks ning haridus- ja tervishoiuteenuste osutamiseks
  • 701 000 lapspagulast on saanud toetust koolis käimiseks
  • 4 miljonile pagulasele on tagatud vaba ja võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele
  • 2,6 miljonit pagulast on saanud toetust oma igapäevaste põhivajaduste jaoks

Vastavalt Euroopa Ülemkogu 2021. aasta juuni järeldustele on komisjon aastateks 2021–2023 väljaspool rahastu raamistikku eraldanud pagulaste ja vastuvõtvate kogukondade abistamiseks Türgis 3 miljardit eurot. Selle rahastamise eesmärk on jätkata toetuse andmist sellistes prioriteetsetes valdkondades nagu põhivajadused ja haridus, rände haldamine ja piirikontroll ning humanitaarabi.

Viimati läbi vaadatud: 8. detsember 2025