"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu (siseküsimused), 14. oktoober 2025
Peamised tulemused
Siseküsimused
ELi rändepoliitika
Siseministrid arutasid ettepanekut, mis käsitleb ühise süsteemi loomist ELis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks. Kavandatav õigusakt, mida praegu arutatakse ekspertide tasandil, sisaldab mitmeid uudseid elemente, mis peaksid muutma tagasisaatmise kiiremaks. Nende hulgas on tagasipöördujate kohustus teha koostööd riiklike ametiasutustega ja rangemad normid julgeolekuohtu kujutavate isikute tagasisaatmiseks.
Ministrid leppisid kokku, et tõhusamad kogu ELi hõlmavad menetlused on olulised tagasisaatmise kiirendamiseks ja ELis ebaseaduslikult viibivate rändajate tegeliku tagasisaatmiste hulga suurendamiseks.
Ministrid arutasid eelkõige teiste liikmesriikide tagasisaatmisotsuste kohustuslikku vastastikust tunnustamist. Vastastikune tunnustamine tähendab, et liikmesriigid tunnustavad ja täidavad teiste ELi liikmesriikide tagasisaatmisotsuseid. Mitu liikmesriiki rõhutas, et vastastikune tunnustamine saadaks tugeva signaali selle kohta, et ühes riigis ebaseaduslikult viibivad rändajad ei saa tagasisaatmisotsusest kõrvale hoida, kolides mõnda teise ELi riiki. Teised liikmesriigid osutasid vajadusele tagada vastastikuse tunnustamise kohaldamisel paindlikkus, märkides, et mõnel juhul võib erinevate õiguslike, praktiliste ja tegevusalaste probleemide tõttu olla kiirem ja tõhusam teha riiklik tagasisaatmisotsus.
Kogu EList saadetakse praegu välja vaid väike osa ebaseaduslikult liidus viibivatest kolmandate riikide kodanikest. Ma leian, et see on täiesti vastuvõetamatu olukord. See ei ohusta mitte ainult liidu julgeolekut, vaid ka sotsiaalset ühtekuuluvust ja Euroopa institutsioonide usaldusväärsust Euroopa kodanike silmis. Seepärast töötamegi välja uusi norme, mis muudavad tagasisaatmised tõhusamaks ja arvukamaks.
Taani sisserände- ja integratsiooniminister Rasmus Stoklund
Töölõuna ajal arutasid ministrid rände välismõõdet, eelkõige tagasipöördumist Süüriasse – nii tagasisaatmisotsuse saanud süürlaste vabatahtlikku tagasipöördumist kui ka julgeolekuohtu kujutavate süürlaste ja süüdimõistetud kurjategijate sunniviisilist tagasisaatmist. Ministrid jagasid oma kogemusi, mida nad on Süüria ametivõimudega rändealastes küsimustes suhtlemisel saanud.
Ministrid pidasid mõttevahetuse õigusakti eelnõu üle, millega reformitakse liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning lõimitakse liidu toetus tervisealasteks hädaolukordadeks valmisolekusse ja neile reageerimisesse. Ettepanekus, mis hõlmab ELi rahalist toetust ja koostööd kodanikukaitse ning tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku valdkonnas, on ELi järgmises mitmeaastases eelarves eraldatud kõnealuses määruses sätestatu rahastamiseks 10,7 miljardit eurot.
Ministrid arutasid muu hulgas elanikkonnakaitse mehhanismi kavandatavaid muudatusi, nt ühise katastroofidele ja kriisidele reageerimise suutlikkuse suurendamist, kavandatavat kriisikoordineerimiskeskust ning tsiviil-sõjalise koostöö tugevdamist ELi tasandil.
Liidu elanikkonnakaitse mehhanism on ELi vahend loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud katastroofidele reageerimise koordineerimiseks. Kui mõnda Euroopa või kolmandat riiki tabab katastroof, võib ta taotleda liidu elanikkonnakaitse mehhanismilt erakorralist abi.
Euroopa seisab silmitsi enneolematu ulatuse ja keerukusega katastroofide ja kriisidega. Valmisoleku ja vastupanuvõime suurendamine on oluline ülesanne nii riikide kui ka ELi tasandil.
Taani vastupanuvõime ja valmisoleku minister Torsten Schack Pedersen
Nagu siseministrite kohtumisel tavaks, tegi nõukogu kokkuvõtte Schengeni ala üldisest olukorrast. Komisjon tutvustas Schengeni baromeetrit, milles käsitletakse Schengeni ala peamisi probleeme ja arenguid.
Nõukogu arutas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) tulevikku. Euroopa Komisjon kavatseb 2026. aastal esitada ettepaneku Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse läbivaatamiseks. Tänane arutelu andis panuse väljakuulutatud läbivaatamisse. Frontexi aluseks olevate õigusaktide läbivaatamisel lähtuvad liikmesriigid oma tegevusvajadustest. Samuti soovivad nad, et eelseisval läbivaatamisel keskendutaks endiselt ameti põhiülesannetele välispiiride ja tagasisaatmise valdkonnas. Põhiküsimuste hulka kuulub ka koostöö kolmandate riikidega, nt seoses tagasisaatmistega.
Ministritele anti ülevaade ELi piirihalduse ja õiguskaitse IT-taristu arendamisest. Kõnealuse IT-keskkonna põhielement – riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES) – jõustus 12. oktoobril 2025. Kõnealuses süsteemis registreeritakse lühiajaliseks viibimiseks ELi välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemine, riigist lahkumine ja ka sisenemise keeld.
Eesistujariik rõhutas nõukogu istungil, kui oluline on 2026. aasta jooksul võtta kasutusele uus Eurodac-süsteem, mis on sõrmejälgede andmebaas varjupaigataotlejate registreerimiseks, ja ETIAS, mis on reisilubade süsteem viisanõudest vabastatud riikidest saabuvatele reisijatele. Nõukogu kavatseb pärast 2026. aastat mõnel eelseisval istungil jätkata ühise piiri- ja julgeolekualase IT-arhitektuuri ülejäänud elementide, näiteks ajakohastatud viisainfosüsteemi rakendamise arutamist.
Eesistujariik andis lühikese ülevaate nõukogu ettevalmistavates organites tehtud tööst, et arutada, koordineerida ja jälgida andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku juurdepääsu andmise tegevuskava rakendamist. Komisjon esitas tegevuskava 2025. aasta juunis.
Sellega seonduvalt andis komisjon ka ülevaate krüpteerimist käsitleva tehnoloogia tegevuskava ettevalmistamisest, mis peaks valmima 2026. aastal. Nimetatud tehnoloogia tegevuskava eesmärk on teha kindlaks ja hinnata tehnoloogilisi lahendusi, mille abil võivad õiguskaitseasutused saada kriminaalasjades seadusliku juurdepääsu krüpteeritud andmetele, kaitstes samal ajal täielikult küberturvalisust ja põhiõigusi.
Õiguskaitseasutustel peavad olema vajalikud vahendid, sealhulgas piisav juurdepääs andmetele, et tulemuslikult võidelda kuritegevusega ja selle eest tulemuslikult vastutusele võtta. See kehtib nii internetikuritegude kui ka raskete kuritegude kohta, mida organiseeritud kurjategijad kavandavad või panevad toime kaasaegse tehnoloogia ja digitaristu abil. Peame tagama, et olemasolevad lüngad kõrvaldatakse.
Tööhommikusöögi ajal arutasid ministrid pikemaajalisi väljakutseid, mida võib ELi sisejulgeolekule põhjustada olukord Lähis-Idas, eelkõige Gazas.
Muud küsimused
Nagu ka justiitsministrite istungil, esitas Euroopa Komisjon oma esimesed iga-aastased eduaruanded lihtsustamise, rakendamise ja jõustamise kohta.
Eesistujariik ja Euroopa Komisjon andsid ka ülevaate rände- ja varjupaigaleppe rakendamise seisust. Samuti andsid nad teavet eelseisvate ettepanekute ja protsesside kohta, mille tulemusel luuakse enne aasta lõppu esimene iga-aastane solidaarsusreserv (uus mehhanism, mille abil jaotatakse vastutus varjupaiga valdkonnas õiglasemalt).
Tšehhi andis teavet Salzburgi foorumi ministrite konverentsi kohta, mis toimus 2025. aasta septembris Valtices.
Kuna viimasel ajal on droonid rikkunud Euroopa õhuruumi võimaliku eesmärgiga teostada elutähtsa infrastruktuuri vastu suunatud spionaaži ja sabotaaži, tõi Saksamaa esile väljakutsed, mida kõnealune areng riiklikul ja Euroopa tasandil kaasa toob.
